"Mul oli ringis väga raske olla. Kaks raundi olid okeid, aga kolmas-neljas raund tundsin, et läheb keeruliseks. Vastane oli muidu hea, käis kõvasti peale. Hoidsin teda distantsi peal ega lasknud täpseid lööke sisse lüüa. Ta lõi väga palju mööda. Mina tabasin rohkem ja täpsemini. See oligi võidu võti," kommenteeris Karlson.

Teises raundis lasi Karlson endale lüüa ka päris koleda haava, mida doktor Kalle Põder meditsiinilise pausi ajal tohterdama pidi. "Sain päris kõva paugu sisse. Läksin ise peaga sügamale, tema käsi tuli nukralt täpselt samal ajal," sõnas Karlson, kel oli tribüünidel korralikult kaasaelajaid ja "õpetajaid".

Kumba ta rohkem kuulas - publikut või treenereid nurgas? "Kindlasti mõtlesin enda peaega. Kuulsin küll hüüdeid "Pane-pane!" Ma polnud aga kindel, kas jõuan nelja raundi poksida, sest polnud ammu ringis käinud. Tahtsin natuke varuks jätta. Kuna ta hakkas lõpus peale pressima, ei jäänud mul enam muud üle, kui ka ise vastu pressida."