Täna kella 17.44 paiku sõitsin ma kodu poole, mõlgutasin mõtteid ootavast õhtusöögist, kui Randvere tee ja Merivälja tee ristil otse minu ees sõitis punase tulega ristmikule kollane takso.

Takso, kollane Volkswagen, ei teinud keelavat tuld märkamagi ja kimas sujuvalt ristmikule. Paremalt, Randvere teelt tuli aga beež Škoda, tema jaoks põles fooris roheline tuli. Kollane takso põrutas Škodale pidurdamata külje pealt sisse. Põrutas säärase hooga, et Škoda rattad kerkisid kõik maast lahti.

Oli näha, et Škodal avanesid kõik turvapadjad. Autost väljus keskealine mees ja kaks väikest tüdrukut, üks neist nuttis. Teatasin kohe 112 ja palusin kohale kutsuda kiirabi ja ka pääste, sest Škoda suitses turvapatjade juurest ja lapsed vajasid ülevaatamist.

Taksos istus üks naisterahvas, klient. Vaikselt istus edasi, oli õnneks turvavööga kinni tagaistmel.

Kiirabi tuli väga kiirelt ja lapsed võeti kaasa, lastehaiglasse, nende isa viidi aga kontrolliks EMO-sse. Taksos olnud klient lasi aga teise taksoga jalga, öeldes kohal olnud kiirabiautojuhile veel, et läheb nüüd koju ja joob pudeli proseccot. Või isegi kaks. Mingit vigastust ta endal ei tundnud, sestap ei tahtnud ta ka midagi rohkem öelda. Üks minu taga sõitnud autojuht tuli masinast välja, uurisime koos Škoda akuklemme, et võimalikku süttimist ära hoida.

Taksojuht ise aga ei saanud autost välja, jalg kinni. Kohale tulnud päästjad väänasid ukse lahti ja mees pääses vabaks. Andsin minagi politseile oma ütlused ja lahkusin.

Mõtlema aga paneb aga see, et kui hiljem videot üle vaatasin, siis nägin minust rahumeeli möödumas linnakodanikke, autojuhte. Keegi ei teinud märkamagi, rääkimata appi tulekust.