Vihane Õismäe elanik: Haabersti ristmiku ehitus alandab Paldiski maanteega külgnevate korterite väärtust
Paldiski maantee elanik Märt on vihane. Kohati lausa raevunud – vaidluses Nordeconi ehitusplatsil viibivate kontoritöölistega ähvardatakse talle agressiivse kõnemaneeri tõttu politsei kutsuda. Noormees ei suuda uskuda, et Kommunaalamet ja ehitushanke võitnud Nordecon julgevad käituda sedavõrd häbematult inimestega, kes täideviidava projekti tagajärgedega peavad päevast-päeva kokku puutuma. Tema väitel mõjutab teedeehitusprojekti täideviimine umbkaudu 530 korteri saatust.
Märdi sõnul kaaluvad Paldiski maanteega külgnevad korteriühistud suurejoonelise Haabersti ristmiku ehitusloa tühistamist taotleda. Miks küll? Tuleb välja, et iga päevaga üha rohkem tuntust koguv projekt pole arvestanud ehitustööde ulatuslike mõjudega Väike-Õismäe korteriühistute vaatevinklist. Või kui on, siis on tagajärgedest osavalt mööda vaadatud.
Ärritavaid probleeme välja tuues räägib Märt kõigi Väike-Õismäe korteriühistute nimel.
„Elanike mure võikski laiemalt kokku võtta kui väärtusliku elukeskkonna ja parkasumi planeeringu oluliste tunnuste (puud ja kõrghaljastus) põhjendamatu hävitamine ja sellega kaasnev kinnisvarale tekkiv varakahju,“ sõnab Märt. „Haabersti ristmiku laiendamine Paldiski maantee haljasala ja kõrghaljastuse eemaldamise arvelt on tegu sisuliselt 20. sajandi arhitektuurmälestise rüvetamisega.“
Nüüd tekib küsimus – kas tõesti, Väike-Õismäe ja arhitektuurimälestis? Eelmisest sajandist pärit dokumentidega tutvudes tekib selgus, et seda see piirkond tõepoolest on.
Nimelt tuleb välja, et Väike-Õismäe planeering leidis 1986. aastal üleliidulist tunnustust – tegemist on ringlinna ideele rajatud ainsa terviklikult valminud paneelelamurajooniga, mis koondub ümmarguse tiigi ümber. Ka 2009. aastal anti kultuuriajaloolase poolt Väike-Õismäele miljööväärtusliku piirkonna nimetus. Kuna Väike-Õismäe planeeringus mängis suurt rolli märksõna „parkasum“, siis ei mõista tänased elanikud, kuidas saab teedeehituse tõttu tunnustatud arhitektuurimälestise küljest pookida olulise elemendi – haljastuse.
„Sellisel juhul me sisuliselt ei ela enam parkasumis, elame sel juhul siis… ei oskagi enam nimetada, milles,“ muretseb Märt. „Väidetakse, et istutatakse asemele uued 4 sentimeetrise raadiusega puud. Mahalõigatud puud olid 40 sentimeetrised,“ lisab ta nördinult. „Me just ootasime 30-40 aastat, et tollal istutatud puudest tekiks müratõkkesein ja õhusaastefilter, kuid nüüd on tarvis oodata sama palju otsa, kuni puud uuesti oma eesmärki hakkavad täitma.“
Teedeehitusprojekti teostajad pole ka veel projekti raames ühtegi kindlat lahendust müraprobleemiga tegelemiseks paika pannud.
Teine murekoht Märdi sõnul on Paldiski maanteega külgnevate kinnistute väärtuse langemine.
Seni müra- ja saasteblokaadina toiminud kõrghaljastus on tänaseks välja juuritud. Tulemus: detsibellinäitude märkimisväärne kasv korterites. Kui varem sai detsibellinäiduks mõõdetud maksimaalselt 40 detsibelli, siis mürakaitse kadumisel ja teedeehitustööde tõttu on korterites mõõdetud mürataseme kõrgus 65-80 detsibelli, mis ületab Sotsiaalministri poolt 2002. aastal välja antud määrade kohaselt normi vähemalt 25 detsibelli võrra. See tähendab, et eluruumid on põhimõtteliselt elamiskõlbmatud.
See probleem viib omakorda järgmiseni – mürataseme tõusu tõttu langeb Paldiski maantee korterelamute turuväärtus. Märt on siinkohal hinnangus julm: „Teetööd puudutavad otseselt 528 korterit. Kui kõik korterid muutuvad mürataseme tõusu tõttu sihipärase eluruumina kasutamiskõlbmatuks, siis keskmise korteri hind 200 000 korda 528 tähendab 105 miljonit eurot kahjumit.“
Kuigi päriselus on sellistesse summadesse küündiv kahju ebareaalne, tuleb siiski tõdeda, et mürataseme tõus langetab korterite väärtust tõesti märkimisväärsel moel.
Kinnisvaraeksperdi Aivar Tomsoni sõnul pole võimalik rääkida sedavõrd suurtest summadest nagu 105 miljonit. "Tundub natuke uskumatu, et mürataseme tõusuga muutub korterite väärtus järsku nullilähedaseks," sõnab Tomson. "Muidugi on müranormide ületamise ja haljastuse kadumisega seotud hinnalangus, kuid hindaksin esialgu selle 5-10% suuruseks." Sellise prognoosi alusel saab kinnisvara hinna languseks määratleda Märdi poolt pakutud 105 miljoni asemel 5&-lise languse puhul 10 000€ korter ehk pea viis ja pool miljonit kõikide Paldiski maanteega külgnevate korteriühistute peale ning 10%-lise languse puhul 20 000€ korteri pealt ehk kogu piirkonna peale kümne ja poole miljonilise kahjumiga.
Lisaks arhitektuurimälestise rüvetamisele ja kinnisvarahindade langemisele kerkivad projekti puhul esile uued intriigid.
Projektdokumentatsiooniga tutvudes märkas Märt, et käesolev projekt leiab teostust selle aasta aprillis kinnitatud projektdokumentatsiooni alusel. Seega tekib vastuolu – avalikkusele 2016. aasta märtsis esitletud projekti on selle aasta aprillis muudetud ning kohalikke elanikke pole sellest teavitatud.
Teine huvitav tõik on see, et projektdokumentatsiooni materjale lähemalt uurides avastas Märt, et projekt on leidnud kooskõlastust sisuliselt kõikide Haabersti ristmikuga külgnevate ettevõtjatega (nagu Circle-K, K-Rauta ja Rannamõisa tee 1a omaniku Tallinna Kaubamajaga), kuid mitte ühegi Väike-Õismäe elamurajooni korteriühistuga.
„Ilmselt selle praktika tulemusena projekteeritigi eelnimetatud kaubandustele suurejoonelised sissesõidud ning suur haljasala riba, mis tingis vajaduse liigutada Paldiski maantee 20-30 meetrit Väike-Õismäe elamurajoonile lähemale,“ arvab Märt. „See ongi tinginud müra ja saaste eest kaitsva kõrghaljastuse raide ning on omakorda mõjutanud mürataseme 20-40 detsibellilist tõusu.“ Detsibellide kõrge näit tuleneb Väike-Õismäe hoonete ehituse eripäradest – tube tuleb ventileerida akende kaudu.
Uus huvitav probleem, mis võib raietöödega esile kerkida, on põhjaveetaseme langus – maa-aluste kergliiklusmagistraalide rajamine ohustab pinnaveetaseme alanemist 3,5 meetrit allapoole. See tähendaks, et loomaaia ja selle ümbruses asuvad puud, mis kasvavad väiksel kõrgendikul, jääksid ilma vajalike veevarudeta.
Õigluse nõudmiseks otsustab Märt koostada koos puukaitsjate ja teiste asjaosalistega ühispöördumise nii Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Õiguskantsleri, Riigiprokuratuuri, Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole. Ta usub, et lahenduseks võiks olla ka puukaitsjate poolt välja toodud võimalus: rajada tee kaubandusparklate peale.
Paldiski maantee elanikud on välja otsinud ka õiguslikud alused, mille vastu ehitajad eksivad: säästva arengu seadus, mis kohustab kõiki käituma ressurssidega säästlikult ja hoidma loodust; paragrahv 58, mis kohustab kaitsma ja hoidma Eesti rahvuslikku rikkust ning planeerimisseadus, mis sätestab elukeskkonna parendamise ja väärtuste säilitamise põhimõtte.
„Nende juriidiliste argumentide alusel saab väita, et elamuala arvelt kaubanduspindade laiendamine pole asjakohane ei elukeskkonna parendamise, väärtuste säilitamise ega säästva arengu põhimõtte suhtes, mida see projekt endas absoluutselt ei kanna,“ sõnab Märt põhjapanevalt.
