VIDEO | Soome mehed Matti, Kimmo ja Jouni sõudsid Tallinnasse
Matti, Kimmo ja Jouni on kuuekümnendates Soome mehed, kes on elu jooksul aerutanud kaks korda kajakkides üle lahe oma lõunanaabritele külla. 80-kilomeetrine märg kõrb sai julgete põhjamaalaste poolt läbitud sel korral kahe etapina, kuigi 30 aastat tagasi sõitsid noored mehed vahemaa kahe riigi pealinna vahel ära ühe jutiga, milleks kulus neil omal ajal 17 tundi. Seekordne retk kujunes kahe päeva pikkuseks.
Tänavune reis läbiti meestel sujuvalt, probleeme ette ei tulnud.
"Tunnen end suurepäraselt, natuke väsinud, ent see kõik on fantastiline, teha seda uuesti peale kolme aastakümmet" märgib Matti. "Ma tean, et palju on muutunud, ent reis Tallinna pole muutunud, meri pole muutunud. See tundub fantastiline."
Matti meenutab oma 30 aasta tagust uljast retke merel: „Vajasime kaheksale inimesele viisasid ja lube, et siseneda Nõukogude Liitu. Selleks tuli vormistada meie reis kui „spordivahetus“. Meid saadeti ära Ilta Sanomati ajakirjaniku ja fotograafi poolt. Varasel hommikul, mil päike oli tõusmas, kohtusime Eesti rannikuvetes piirivalvega. Nad lugesid meil päid üle.“
Pirita sadamas võeti julged mehed vastu nii Eesti Televisiooni, kohaliku kajakiseltsi esimehe kui ka miilitsahärrade poolt, kes oma ametikohustusi täites otsisid meeste paate läbi. Mattit, Kimmot ja Jounit võõrustati Tallinnas nende endi hinnangul üle ootuste hästi. Meeste sõnul läks mööda paar päeva, kuni nad enam maal olles kehas loksumist ei tundnud.
Viimasel Eestis viidetud päeval toimus laululaval suursündmus, kuhu olid kogunenud mitmed bändid ning kus massid laulsid isamaalisi laule – mehed said osa Laulvast revolutsioonist. „Laulsime kaasa, kuigi sõnu ei teadnud,“ muheleb Matti tagantjärele ning ümiseb omaette: ma eestinen olen... „Tean vaid soomekeelseid sõnu.“
Kimmo otsustas oma seltskonna poolt eesti rahvale tervituse edasi anda. Leidnud kõneisiku, edastas ta talle järgmise fraasi: „Suomalaiset melojat tervehtävät vapaata Vironia kansaa!“ Jõudnud tagasi sõpradeni, kuulis Kimmo üle väljaku huugavat sama lauset, mille peale 80 000-pealine rahvamass aplodeerides käed üles tõstis. „See on ajalooline hetk, mis on meid kõiki omal moel vorminud,“ arvab Kimmo. „Ma mäletan seda kindlasti terve elu.“ Mattile meenub, et väljakul oli kohal ka ohtralt venelasi. "Hoidsime Vladimiriga üksteisel käsi õlul," mäletab ta rääkida.
Sel korral oli reisil kaasas ka Matti poeg Lauri, kes tähistas kajakiretkega oma 30. eluaastat. Isa Matti silmis on Lauri kaasatulek väga sümboolne: „Omal ajal, kui selle reisi esimest korda tegime, jäi minust koju maha viimaseid päevi rase naine, kes oli mu mineku üle kohutavalt kuri,“ räägib Matti. „Tagantjärele ei aktsepteeri ka ma ise seda tegu, ent sünnituseks jõudsin siiski kohale.“
Lauri sõnul on isa terve tema elu jooksul oma kajakiretkest rääkinud, mistõttu ei saanud ta enda sõnul uuest katsest ometigi osa võtmata jätta. Lauri usub, et teeb oma isa kombel samuti tulevikus kordusretke kajakiga kodumaalt Tallinnasse.
1988. aasta retkele vastati ka Eesti poolt. Spordiajakirjanik Are Eller meenutab, et tegi lahe ületamisest raadioreportaaži. Eller kutsub noori üles soomlaste korduvreisile samaga vastama, tegemaks ka eestlaste poolt kolmekümne aasta vääriline vastukäik.
