„Õiguskomisjoni huvitas, kuidas selliste suurte rahvusvaheliste juhtumite puhul tehakse koostööd ja siis ka Danske asja valguses, milline see koostöö selle rahvusvahelise asja valguses on olnud,” rääkis riigi peaprokurör pärast komisjoni istungit.

Kuigi otseselt uutest asjaoludest Perling enda kinnitusel ei rääkinud, andis ta siiski ülevaate ajavahemikus 2012-2013 Vene poolelt tehtud õigusabi taotlusest, mis puudutasid rahapesu.

„Küll nüüd mitte Danske asja raames, aga me saame kinnitada, et Venemaa on küsinud meilt rahapesu asjades rahvusvahelist abi ja me oleme seda ka Venemaale andnud,” sõnas riigi peaprokurör. Küll aga ei ole väga toiminud vastupidine info liikumine.

Danske asjas saab prokuratuur esimestest uurimistulemustest rääkida aasta lõpus. „Meie asi on praegu kokku koguda tõendid ja saada nii palju vastuseid, kui vähegi võimalik,” lausus Perling. Ka teeb Eesti riik antud asjas koostööd üsna paljude riikidega. Üks faktiparandus, mida riigi peaprokurör täna avalikkuseni jõudnud info osas aga tegi, on seotud rahapesu väidetava ulatusega.

„Ikka ja jälle me kordame, et 200 miljardit, mis avalikus ruumis kõlab, ei ole rahapesu raha. Selle 200 miljardi sees on üks summa, mis on rahapesu raha,” lausus Perling. Ta selgitas, et rahapesu tähendab otseselt kuritegelikul teel saadud raha.

Milliseid ettepanekuid tegi riigi peaprokurör täna õiguskomisjonile praeguse õigussüsteemi muutmise osas seoses rahapesujuhtumite uurimisega, vaata ja kuula lähemalt juuresolevast videost.