Paljud läksid lühikest lõiku Pärnust Lellesse kaasa sõitma. Teised jäid perroonile rongile järele vaatama.

Kui rong oli lahkunud, lasi üks kodanik raudruuna järele paar raketti.

Lelle-Pärnu raudteelõigul lõppenud reisirongiliikluse mälestamiseks korraldas Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tootsi ja Pärnu vahelisel lõigul täna päeval lõbusa dresiinimatka, millest võtsid lisaks raudtee-ettevõtte töötajatele osa ka Rail Baltica ning Pärnumaa omavalitsuste esindajad.

30-kilomeetrine matk mööda rööpaid toimus uduvihmas, tuules ja jäites, ent osalejatel olid sellest hoolimata näod naerul ning kõik osavõtjad kinnitasid, et raudteel on sportlikumat ja meelelahutuslikumat üritust raske ette kujutada.

“Hoolimata sellest, et reisirongiliiklus Lelle-Pärnu lõigul tänasest lõpeb, jääb lõik endiselt perspektiivikaks, kuna seda mööda on võimalik kaupa vedada, eriti peatselt lahti mineva Rail Baltica ehituse tarbeks,” ütles ürituse korraldaja ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjas. “Tänase dresiinimatkaga mälestame kaduvat reisirongiliiklust, ent avaldame toetust uute ja kiirete ühenduste tekkimisele.”

Dresiinimatkast võtsid jõu ja nõuga osa Go Groupi osanikud Tiit Pruuli ja Jüri Etverk, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjas, Rail Baltica esindajad Kristjan Kaunissaare, Roland Müür, Igor Daniljuk ja Tanel Saue, Riigikogu liige ja Pärnu volikogu esimees Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Riigikogu liige Artur Talvik ja mitmed Go Groupi töötajad ja kohalikud elanikud.

Rongiga saab jälle Pärnusse 2026. aastal

Mullu suvel otsustas valitsus, et alates 2019. aastast lõpetatakse taristu kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle-Pärnu raudteelõigul, mis tähendab seda, et kuni Rail Balticu valmimiseni Tallinnast Pärnusse rongiga sõita ei saa.

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

Eelmise aasta suvel põhjendas valitsus, et Lelle-Pärnu raudteelõigul kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ca 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.

Rail Baltic valmib praeguste plaanide kohaselt 2026. aastal.