NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
19.06.2018 18:24
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Vene noor" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.06.2018 18:31
Tugev kompliment Eesti ehitusjärelevalvele ja TÜ ehituskateedrile.😎
19.06.2018 18:48
Püha müristus, mis veel siis saaks, kui tõeline maru lahti läheks? See mis täna puhub, on ju vaid selle õige maru pojukene, kui sedagi. 8 m/s, kohati kuni 17 m/s pole ju mingi raju. Ju siis on ikka spetsiaalselt jäetud mõned otsad ripakile, millele ka väiksem iil võib tuule alla teha.
    19.06.2018 19:46
    EMHI ilmateade käib ilmateenistuse vaatluspunktide kohta. Mujal võib esineda märksa suuremaid temperatuurikõikumisi ja tugevamaid tuul /sadusid kui ametlikud ennustused lubavad. Sõltuvalt tuule suunast ja kohalikest iseärasustest võis konkreetsel katusel tuule kiirus puhanguti vabalt ka 3 korda suurem olla, kui ilmajaama mõõtepunktid näitasid.
19.06.2018 18:55
Ega fotograaf ei julgenudki põõsa tagant väja tulla. Tuleb oletada, et siiski katus lendas 😁
19.06.2018 19:29
Kui tuul tormi mõõtu välja ei anna, siis kindlustus ei pleki. Lugege väikest kirja.
19.06.2018 21:28
Kurat, nõukaajal oli eterniidiplaat kinnitatud kahe naelaga alumisest otsast, ülemine ots asus järgmise ülemisa rea plaadi alumise otsa all mis ühtlasi surus alumise rea plaatide ülemised otsad enda all vastu katuse laudist ja vahel pidi olema tõrvatud nöör tihenduseks, et tugev ,,vastukarva'' tuul vett plaatide alla ei puhuks - mida ma kusagil ei näinud peale enda ehitatud maja - ja mingit katuste lendamist ei õnnestunud nähagi! Nüüd kinnitatakse plekk kruvidega ja kuidas need katused saavad lennata???? Kogu katus paari kruviga kinnitatud või mis? Isegi satelliidi ,,taldrik'' oskas nelja tehase poldiga kinnitatult minema lennata! Oli hommikul maas ja tundmatu kortsus plekitüki sarnane!!! See oli juba ehtsa eestlase jalgade töö vili - kui kellelgi midagi sellist on, mida temal ei ole, siis selleni küündides tuleb ennast surmkindlalt hästi rahuldada! Siis ei olnud neid ,,taldrikuid'' kõigil. Aga ilma ,,taldrikuta'' on nüüd ka olemas ja enese rahuldajad leidub ikka kas-või plastakna kiviga purustajateni.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    19.06.2018 22:50
    Olen teoreetikuid ja kõrgharidust omandamas käinud isenditega ennegi vaielnud, sest neil kahjuks HARITUS jäi saamata või tuubiti miinimum, et diplom saada ja olen talupoja moodi puust ja punaselt ette näidates suu neil kinni pańnud. Ehk mõni kõrgharitu seletaks kuidas Tartus mainitud plekkkattus 150 aastat püsib? Nõukaajal hakkas peremees bituumenlakiga segatuna alumiiniumpuudriga värvima. oli avastanud kohati mingi tehasest ilmselt pärit keemilise vihma tagajärjel tsingi matistumise ja kohati rooste algeid, aga see selleks, katus PÜSIB siiani ja sellesse ei löödud ehitamisel ühtegi naela! kinnitused on all naelutatud plekiribad mis tahvlite kokkuvaltsimisel ühenduste vahele kinnitusid. Kogu viga on materjalile ebaefektiivne kinnitus. Iga aasja saab kinnitada kuhu iganes ja nüüd ei saada majade katuseid 10 aastatki karanteerida, rääkimata sajandist! Meie kandis lendas nimelt 6 aastat vana katus minema, eterniit oli seal vähemalt pool sajandit!
    19.06.2018 22:53
    P.S. Sõrmkindaid ei saa siiani labakute peale veel vedada. See on ainuke võimatu tegevus!"
    20.06.2018 16:53
    To: osanik 19.06.2018 22:22
    Plekitahvli pindala on reeglina suurem kui eterniiditahvlil (loodetavasti sa ikka tead, kuidas pindala arvutatakse). Loeb just projektsioonipindala, mitte lainetest sirgeks triigitud pindala, sest tuult ei teki katuse projektsiooni ruutmeetri kohta sellest juurde, et katusetahvlid lainelised on. Plekitahvlid on eramutel sageli räästast katuseharjani ühes tükis - pindala võib olla kümmekond ruutmeetrit. Nii suuri eterniiditahvleid ei ole kohanud. Lamedatel katustel on peamine lammutav jõud lennukitiiva efekti sarnane tõstejõud. Eterniidiplaatide vahelt pääseb õhk kergemini läbi, seetõttu rõhud ühtlustuvad rohkem, kui tiheda pleki korral.

    Loomulikult on katus ebapiisavalt kinnitatud, kui see ära lendab. Korralikult saab kinnitada iga katusematerjali.
19.06.2018 22:26
Kogu põhjus on mingis kruvide kokkuhoius või hooletus töös. Ka valearvestuses katuse projekteerimisel või tüübi valikul. Tsinkplekkist katuseid tehti juba sajandid tagasi ja oma sugulasel on Tartus poolteist sajandit vana maja aadama aegsest rootsi tsinkplekist katusega ja püsib siiani!
19.06.2018 22:31
Eks ka katuse kaldenurk on tähtis, mida järsem, seda parem.
    19.06.2018 23:00
    Kaldenurgast. See kaldenurk on minu tehtud ja projekteeritud onnil ja eterniit püsis 30 aastat kuni tuli Eesti vabariik tagasi ja veel aastaid hiljem vahetati pleki vastu. Asub Jõhvis Soo 28. pilt.delfi.ee/my_picture/16798679/
    19.06.2018 23:43
    P.S. Tee lingist copy-pastde, tervet aktiveeritud linki delfi ei lase läbi. Sellest antud lõigust piisab täiesti!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

Viimased uudised

Kõik videod

SISUTURUNDUS
0:18
SISUTURUNDUS
0:13
SISUTURUNDUS
0:13

Anna meile tagasisidet

Kas Sulle meeldis meie veebileht? Kas Sul on häid ideid, mida meiega jagada? Sinu arvamus on teretulnud!

Loobu