Viimase kümne aasta ulatuslikem metsapõleng saab kustutatud olulisel määral ka tänu vabatahtlikele. Siinkohal mitte ainult priitahtlikest pritsumeestest koosnevatele päästekomandodele, vaid ka inimestele tänavalt. Vabatahtlikke oli teisipäeval 88, kolmapäeva päeval oli metsas tavainimesi viis. Abikäed on Päästeameti esindajate sõnul oodatud ja õhtustele aegadele loodetakse aina enam abikäsi saada. Esialgse prognoosi järgi peaks kustutustöödele kuluma veel vähemalt nädal.

Vabatahtlikud peavad Päästeameti etteantud kellaaegadel Aegviidu taga Mustjõe metsas kogunema, end staabis registreerima ning alles seejärel saadetakse nad objektile. Töid metsas jagub. Abistada tuleb nii asjade tassimisel, autokastist metsapiiri kastmisel, lausa kolletes tule vastu võitlemisel.

Kümme tundi kustutustöid ühe võhmaga

Tulekahju piiritlemisega häving siiski ei lõpe. Apokalüptilise hõnguga suitsev metsaalune ei heiduta ka juba teist päeva tööd tegevat Karelit. Karel otsustas kustutustöödele appi minna teisipäeval ning küsis selleks töölt vaba päevagi. "Ülemus lubas," sõnas lihalaos komplekteerijatööd tegev 27-aastane noor mees. "Kui ma eile metsast välja tulin ja end ka registreerisin, tegid kõik suured silmad, et kuidas ma nii kaua seal vastu pidasin. Aga ma lihtsalt olin metsas ja kustutasin," sõnas Karel. Ta oli kokku kustutustöödel kümme tundi, metsast tuli välja kell üks öösel. "Oleks veel olnud, aga pimedaks läks, veidi külm hakkas ka."

Aegviidu metsapõleng + vabatahtlikud

Küsimusele, miks Karel metsa tuli, vastab mees emotsionaalselt: "Eesti põleb, keegi peab ju tegema! Päästeteenistust on ju vähe, palgad on nii väikesed ja nagu näha, siis töö on päris ropp." Karel ise omasõnutsi sellist tööd teha ei tahaks. Karel on kustutanud põlevaid mättaid, oksi, kändusid, puualuseid ja -õõnsuseid, sest just seal on pealtnäha juba kustunud pinnase all hõõguvaid tulekoldeid hulgi.

Teist päeva järejest ka täpselt sama ala kustutav Karel kirjeldab tööpõldu kui trööstitut lõppematut tegevust. "Me sisuliselt kastame seda metsa, muidu läheb tuli edasi. Kõik see sama osa sai eile tehtud, aga nagu näha, teeme täna uuesti. Lõputu töö. Teed, teed ja teed ja lõppu ei paista," sõnas Karel, kelle jaoks eilne murdepunkt oli seitsmenda ja kaheksanda töötunni vahel, mil tegi tööd ühe väikese maa-ala lõikes. "Sõbraga kahepeale jõudsime umbes hektari tehtud, aga 200 hektari juures pole see midagi," tõdes Karel, kes on valmis ka reedel appi tulema, kui peaks vaja minema. "Arvatavasti on ikkagi abi vaja, kaua need päästjad ikka suudavad teha seda tööd. Mina tegin 10 tundi, sõitsin linna, kett oli päris maas."

Aegviidu metsapõleng + vabatahtlikud

Vabatahtlikke leidub igast eluvaldkonnast. 25-aastane Marta* elab põlengule suhteliselt lähedal, lausa kõrvalvallas. Ehkki tulekahju ümbruskonnas elumaju otseselt ei ole ning kedagi pole ka evakueeritud, otsustas ta siiski sammud metsapoole seada. "Ma elan Kuusalu vallas, ma ei taha, et see minu koduni jõuaks. Praegu on nii kuiv periood, see võib levida väga kiiresti," sõnas Marta, kes on sedasorti tööd tegemas täiesti esimest korda. Ta pandi auto peale, et ta voolikuga metsaserva kastaks.

Aegviidu metsapõleng + vabatahtlikud

Päästeamet metsatulekahjusid ei menetle

Suure ulatusega põlengu korral on võimatu leida põlengu algallikat. "Äikest pole viimasel ajal olnud. Põhimõtteliselt on kas inimtegevus või inimtegevus," sõnas Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov. Vaatepilt Aegviidus on ka kogenud meeste silmadele trööstitu.

Aegviidu metsapõleng + vabatahtlikud

Aeg-ajalt käiakse ka matkaradadel ja metsaaladel reide tegemas, ent alati rikkumisi ei tuvastatagi – kõikjale päästjad lihtsalt ei jõua. Küll aga on Jane Gridassovi sõnul pärast suure tuleohu välja kuulutamist rahvas ise rikkumistest teada andma asunud. "Kõnede arv kasvas, inimesed ise jälgivad ja annavad tuletegijatest teada," sõnas Gridassov.

*Nimi muudetud