Sada aastat tagasi 20. veebruaril oli Haapsalu esimene linn, kus püüti välja kuulutada Eesti Vabariik.

"20. veebruaril 1918. aastal tekkis just Haapsalus esimene võimalus Eesti iseseisvusmanifesti ettelugemiseks, kuid võõrväed jõudsid siiski enne Päästekomitee saabumist linna sisse marssida," ütles Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu.

"Võitlus Eesti Vabariigi väljakuulutamise nimel jätkus veel järgnevatel päevadel, kuid Haapsalus toimunud sündmustel oli selles oluline roll," ütles Kasterpalu.

Kell 12 juhatas kirikukellade mäng sisse lossiplatsil toimuva avaliku vabaõhuaktuse ja lipuväljaku piduliku avamise. Kõnedega esinesid peaminister Jüri Ratas, Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ning praost Leevi Reinaru. Ajaloolisi sündmusi meenutas Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus. Kaitseväe orkestri saatel avati lipuväljakul ka EV100 mälestustahvel.

"Tervitamaks lähenevat Eesti juubelit lehvib Haapsalu uuel lipuväljakul sinimustvalge," lausus Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sukles ütles, et täna koguneb linnarahvas lipuväljakule, et tähistada saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Haapsalu olulist rolli iseseisvuse väljakuulutamisel.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul tähistatakse riigi aastapäeva esmakordselt sünnipäevanädalaga. Suurematest linnadest toimuvad 19.-25. veebruarini sünnipäevanädala suursündmused Tallinnas, Haapsalus, Narvas, Viljandis, Pärnus, Paides ja Tartus.

EV100 sünnipäevanädal pakub juubeli tähistamiseks enam kui 650 sündmust Eestis ja välismaal. Ülevaate sünnipäevanädala programmist leiab siit.