Kalad, kes pole suutnud seni paisust üle hüpata ja on end tulutult vastu betoonseina peksnud, pääsevad lõpuks ülesvoolu kudema. Nende hulgas on nii lõhe, meriforell, jõesilm, meritint, poolsiirdesiig, Läänemere tuur, vimb kui väikesed kalaliigid, kes on tähtsad looduskaitse jaoks. Kuigi kalade jaoks on paisu juurde loodud trepp, ei pääse nad sealt läbi. „Kevadel on näha, et kui vimb mõnel juhul pääsu ka üles leiab, siis ta kaugele ei jõua, sest poole peal on jõud otsas. Kõrguste vahe on suur ja ta peab nii palju hüppama, et ta lihtsalt ei jaksa seda teha," selgitab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.