Kaljulaid sõnas pärast kohtumist, et Eesti lahendas kriisiolukorra hindele 4+. "Oleme maailmas ainukesed, kel on olemas digitaalne ühiskond ning kelle riik sõltub e-teenustest. Oleme selles küsimuses eesliinil, peame olukorra ise lahendama. Meie ei saa lubada seda, et sulgeme lihtsalt kaardid, pidime parandama liikuvat autot. Kriis ei nõrgenda, vaid suurendab meie e-riigi mainet".

"Nagu alati kriiside puhul, tundub ka nüüd, et oleksime võinud rohkem harjutada. Aga iga uus olukord sisaldab uusi elemente. Kui järgmisel korral läheb midagi valesti, siis suudame kiiremini olukorda lahendada," lisas Kaljulaid.

Eestil on presidendi sõnul ID-kaardi lepingupartner ning probleemid lahendatakse lepingupartneriga. "See konkreetne olukord on lahendatud. Aga peame arvestama, et ka autoga maanteel sõites pole kunagi risk null. Ka niisama surfamine internetis pole ohutu".

Riigipea sõnul on see kriis toonud ilmekalt välja, et Eesti inimeste jaoks ei ole e-riigile alternatiivi. "See on viimaste nädalatega küll selgeks saanud, et asutustes järjekorras seismine ei ole see, mille juurde meie inimesed tagasi tahaks minna. Järelikult me peame tegema oma e-riiki veel paremaks ja töökindlamaks. Õppida pole väga kelleltki, sest sellisel kujul teisi digiühiskondi ei eksisteeri. Me peame olema teerajajad ning kokkuvõttes tuleme sellest välja tugevamana," ütles president Kaljulaid, kelle sõnul lepiti nõukogus kokku selged ülesanded ja tegevused ning kolme kuu pärast kogunetakse uuesti, et üle vaadata, kui kaugele oleme jõudnud.

"Me oleme sügavalt digitaalne ühiskond ja see probleem, mille lahendamisega me täna tegeleme, ei ole pelgalt tehnoloogiline detail. Bitid ja baidid on 2017. aastal osa meie ühiskonna vereringest ja riigi toimimisest. Ja on aus tunnistada, et riigi ja ametkondade valmisolek probleemiga tegelemiseks ja selle lahendamiseks ei ole olnud see, mis ta pidanuks või võinuks olla," ütles president. "Me päris täpselt isegi ei teadnud, kui palju meie armastatud e-riik ühe või teise komponendi töökindlusest sõltub."

PPA direktor Elmar Vaher ütles, et 150 000 ID-kaarti uuendati kauguuendamise teel ning 50 000 teenindusametis. "Õpetanud on see kriis meile palju. Saame olla eeskujuks teistele riikidele. Näiteks Hispaania sulges 17 miljonit kaarti, aga meil e-teenused jätkuvad, kuigi tuli ka palju kaarte ajutiselt sulgeda".

"Ei ole meie huvi rünnata tootjat ega nende huvi rünnata meid. Kui saame lisainfot, anname sellest teada," lisas Vaher.

Nõukogusse kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.

Kohtumisele saabus lisaks eelmaninitutele ka kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu.