DELFI VIDEO: Mikser: ei saa eitada, et välisriikide ajakirjandus on sõjateemade käsitlemisel kohati pealiskaudne ja sensatsioonihimuline
Välisminister Sven Mikser nentis, et mitmete riikide ajakirjandus on potentsiaalse sõja teema käsitlemisel kohati pealiskaudne ja sensatsioonihimuline.
“Seda, et ka välisajakirjandus on võib-olla kohati teemade käsitlemisel, millega nad igapäevaselt kokku ei puutu, näiteks julgeolekuolukord Läänemere regioonis või konkreetselt Eestis, pealiskaudne ja võib-olla ka mõnikord sensatsioonihimuline, ei saa päriselt eitada,” vastas Mikser valitsuse pressikonverentsil küsimusele, kas ka ministritele tundub, et välismeedia jätab Eestist vale pildi ja kas midagi on ses osas ette võetud?
“Juba Krimmi annekteerimise ajal sai märksõnaks “hübriidohud”, ilmusid ka “Narva next” lood. Kõik poliitikud, kellel võimalus ja kohustus, peavad selgitama, et eri riikides on olukord erinev. Liitlasüksused Eestis aitavad sõda ära hoida, mitte sõda pidada,” selgitas välisminister.
“Sõja otsimine on metafoor, mis tähendab saabumist Eestisse mingi väljakujunenud eelhoiakuga sooviga kirjutada lugu, mis kujutaks julgeolekuolukorda Eestis dramaatilisemalt,” lisas Mikser.
Peaminister Jüri Ratas märkis, et ta saab regulaarse sagedusega erinevaid ülevaateid olukorrast Läänemere regioonis ning kinnitas, et mingisugust ohu suurenemise märki pole. “Kas minu tunnetus on, et välisajakirjandus käib siin sõda otsimas ja hüsteeriat Eesti ühiskonda sisse seadmas, siis ei, mina ei ole seda tunnetanud. Hüsteeriaks põhjust ei ole. Olukord on rahulik ja turvaline ning see on oluline sõnum ka meie ettevõtjate ja majanduskeskkonna jaoks. Eesti on hea investeerimispaik, taolised signaalid aga halvendaksid seda keskkonda”.
Rahandusminister Sven Sester osutas taas ka sellele, et Eesti on alati täitnud kaitsekulutuste 2 protsendi nõuet SKP-st. “Liitlasvägede kohalolekusse oleme panustanud rohkemgi, oleme konkreetsed ja korrektsed partnerid”.
Ajakirjanik Mikk Salu kirjeldas eilses Ekspressi artiklis, kuidas välisajakirjandus käib Eestist sõda otsimas:
“Siin on CNN, CBS, Huffington Post, itaallased, prantslased, sakslased, austerlased, peamiselt televisioon, aga ka mõned kirjutava pressi esindajad. Kaitseliidu pressiesindaja Merle Norit tunnistab, et kõigiga ei jõua enam tegeleda, viimasel ajal on välispressi pöördumisi nii palju. Sama võivad rääkida teisedki riigiasutused, kellel kokkupuude julgeoleku, kaitse- ja välisvaldkonnaga. Samal ajal Tallinnas Eesti märki esitlev EAS annaks palju, et sama esinduslikku seltskonda kohale saada.
Käisin mõned päevad ringi koos välisajakirjanikega, et kuulda, mida nad mõtlevad, mida teavad, mida tahavad. Väljakooruv pilt on lihtne ja selge.
Keegi ei tule Eestisse fakte ega tõendeid otsima. Lood on kõigil juba peas valmis (loomulikult Eestist, Venemaast ja sõjast). Loogiline, sest keegi ei sõida maailma teise otsa ehku peale. Londoni, New Yorgi ja Pariisi toimetuse koosolekutel on teemad heaks kiidetud, raamatupidajad on eelarve üle vaadanud ja alles siis hakkab sõit Eesti poole pihta. Üks itaallasest teleajakirjanik tunnistab, et oli juba mitu kuud mõelnud teha midagi Balti riikidest, julgeolekust, Putinist ja Trumpist ning lõpuks suutnud toimetuse (mida krõbedam story, seda parem) ära veenda”.
