“Hommikul kambris sain veel süüa, siis tuli siseministeeriumi alluvuses olev ametlik konvoi ja toodi autoga siia keldrisse. Siin pandi mind kas väiksesse või suurde kappi või väiksesse boksi, kirjeldas 25. detsembril 1956 Ungari ülestõusu toetamise pärast arreteeritud Enn Tarto.

Kümneid kordi Patarei vanglast Pagari tänavale ülekuulamisele toodud Tarto sõnul puudus vangikongis õhk, paistis vaid napp valgus ning kongi nurka oli asetatud parask (väljaheidete nõu — toim). “Siia tuli järele vähemalt kaks KGB-last, kes viisid teisele või kolmandale korrusele. Seal pandi jällegi boksi, mis oli aga parem, kuna seal oli WC ja vesi. Sealt viidi ülekuulamisruumi," jätkas Tarto.

Kuigi Tartot kuulati Pagari tänaval kümneid kordi üle, ei viibinud ta kunagi hoones öösel, mil kõige õudsamad sündmused aset leidsid.

Mitmepalgelise ajalooga hoone

Okupatsioonide muuseumi direktori Merilin Piipuu arvates on paradoksaalne, et üks hoone võib olla nii vabaduse sümbol kui ka paik, kus toimusid kõige jubedamad sündmused meie lähiajaloos. “1912. aastal loodi see hoone ohvitseride elamuks, see on üks väheseid juugendstiilis hooneid, siin on käinud sõjaministeerium koos, enne seda Ajutine Valitsus, siit on sisuliselt juhitud tervet Vabadussõda — Laidoneri kabinet asus siin neljandal korrusel," kirjeldas Piipuu hoonega seotud positiivset ajalugu.

"Ja teisalt, kui me vaatame, mis toimus siin 1940. aastatel, natuke ka pärast Stalini surma, siis on tegemist kõige jubedama seigaga meie lähiajaloos. Siin on väga-väga palju inimesi represseeritud, siit on väga paljud inimesed kongidest läbi käinud, ühes kongis hoiti 17 inimest — need olud olid siin äärmiselt keerulised. Lisaks toimusid siin samas Pagaris hukkamised," rääkis Piipuu 1941. aastal ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi loodud eeluurimisvanglast.

“Eestis toime pandud inimsusevastased kuriteod on osa Euroopa ajaloost, mis peab jääma ajalooks," tsiteeris Piipuu Lennart Meri sõnu. “Tagamaks, et minevikus toimunud sündmused enam kunagi ei kordu, on meil vaja iga päev mõelda väärtuste üle, mida endis kanname. Seepärast on viimane aeg avada külastajatele Pagari tänav 1 asuvad vangikongid. Koostöös maja arendaja ja paljude partneritega on kauaoodatud sündmus lõpuks teoks saanud,” lausus Piipuu.

Minevikusündmuste ühe osalise Tarto sõnul pole kerge tagasi tulla vangikongidesse, kus ta ka kunagi ise viibis, kuid minevikku peab tuleviku tarbeks mäletama. "Kui ma siia tulen, siis mul on see mõte, et minevikku ei tohi unustada, ja kui me mineviku unustame, siis on kartus, et need sündmused võivad korduda," sõnas Tarto.

Okupatsioonide muuseumi juht selgitas, et KGB vangikongide avamise mõte sai teoks suuresti tänu aastaid seda ideed oma õlul kandnud Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehele Trivimi Vellistele, kes läks paar aastat tagasi Okupatsioonide muuseumi meeskonna juurde ettepanekuga, et muuseum võtaks vangikongide avamise enda missiooniks.

Endised vangikongid avatakse laupäeval, 22. juulil

Tallinna vanalinnas Pagari tänav 1 hoone keldris asuvad KGB vangikongid on avamispäeval, 22. juulil avatud kell 13.00–01.00. Giidid kõnelevad külastuse sissejuhatuseks hoones toimunud sündmustest kell 13.00, 15.00, 17.00, 19.00, 21.00 ning toimub kaks öist ringkäiku giidiga kell 23.00 ja 00.00.

Samuti kogutakse päeva jooksul inimeste mälestusi KGB vangikongidest.
Ühte vangikongi paneb end üles Kogu Me Lugu meeskond, kes ootab kõiki neid, kellel on kogemusi ja mälestusi seoses Pagari tänava hoonega, sealsete vangikongidega või ülekuulamisega. Kogu Me Lugu ootab inimeste lugusid ajavahemikul 13.00-17.00.

KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum, kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.