Esmaspäeva varahommikul ületasid esimesed USA, Rumeenia ja Briti vägede ühiskolonni masinad Poola piiri, et suunduda Orzyzi linna Põhja-Poolas, kus NATO lahingugrupp paiknema hakkab.

Kokku on distants teekonna alguspunktist Saksamaalt Vilseckist kuni sihtkohta Orzyszisse umbes 1400 kilomeetrit.

Väeüksused on jagatud kaheks. Pooled neist sõidavad sihtkohta otse Saksamaalt ning ülejäänud sõidavad läbi Tšehhi.

Kogu kolonni eest vastutab major Paul Rothlisberger, kelle sõnul on teekond Saksamaalt kujunenud suuremate viperusteta.

„Me oleme lõpuks Poolas ja see on põnev tunne. Üheskoos poolakate, rumeenlaste ja brittidega oleme siin, et pakkuda heidutust ükskõik millisele ohule meie liitlastele ja vajadusel neid ka kaitsta,“ ütles Rothlisberger.

Teel on juhtunud ka väiksemaid intsidente. Näiteks sõitis üks Audi sõiduauto maanteel küljepealt kergelt otsa 155mm haubitsale. Tegemist oli siiski väiksemat sorti kriipimisega, milles rohkem kahju sai loomulikult Audi.

Rothlisberger ise alustas vahepeatusest Biedrusko linnast edasi liikumist juba varahommikul kell kolm. Põhikolonn alustas sõitu viis tundi hiljem ning ees ootas 370 kilomeetrit Poola maanteid ja liiklust.

Kogu rännaku jooksul Saksamaalt Poolasse läbitakse need 1400 kilomeetrit kiirusel umbes 60 km/h ning ühe päeva jooksul sõidetakse nõnda umbes 8-10 tundi. Masinad liiguvad rännakkolonnis 20-25 kaupa.

Masinapark on kahe kolonni peale kokku üsna suur. Orzyzi linna jõuab kokku lõpuks 268 ühikut tehnikat, nende seas 60 Stryker soomusmasinat, kuus 155mm haubitsat ja neli rumeenlaste õhutõrjekahurit. Lisaks on brittidel kaasas ka Jackali ja Coyote tüüpi taktikalised soomusmasinad.

Sõit Srykeritega läbi Poola kulges üsna sujuvalt. Ainsat peavalu põhjustasid ringteed, mis tekitasid ummikuid ning sundisid kolonni aeg-ajalt peatuma. Samuti oli soomukijuhtidel kohati vaja külma närvi ja head juhtimisoskust, sest mõningates kohtades tõmbasid Poola teed ühtäkki väga kitsasteks kokku ning kui vastu sõitis mõni suurem reka, oli teele ära mahtumiseks vaja võtta ruumi juurde kruusaselt teepervelt, mis 18 tonnise masina rataste alt keerutas üles korraliku tolmupilve. Vahest just seetõttu sõitis kolonn Biedruskost Varssavi külje alla ka eelmiste päevade rännakukiirusest mõnevõrra aeglasemalt ning nii jõudis kolonn vahepeatusesse kaks tundi hiljem. Samas andis see sõduritele rohkem aega mööduvatele autodele ning kolonni nähes üllatunult tee äärde seisma jäänud inimestele lehvitada.

„Srykeri platvorm on väga hea, sest see pakub mitmekesiseid võimalusi. Esiteks on meil rattad, mitte roomikud nagu näiteks Bradley lahingumasinatel, mis Poola teid ja masinad hirmsasti lõhuksid. Lisaks saab Strykereid kasutada erinevatel otstarvetel – meie masinal on kuulipilduja, meist tagapool sõitval masinal on granaadiheitja ja sellest järgmisel on tankitõrjekahur. Seega sobib see masinatüüp hästi igasugusteks missioonideks, sealhulgas ka meie Poola ülesanneteks,“ sõnas ühe Strykeri komandör seersant Manone J. Murray.

Kolme liitlasriigi peale kokku saabub Poolasse 1001 inimest, kellest 909 sõidavad kolonnis Saksamaalt Poolasse. Ülejäänud väike hulk inimesi on kas juba kohapeal olemas või tulevad hiljem järgi. Poolasse saadetud üksused viibivad siin rotatsiooni korras ning järgmiste üksuste tulek toimub umbes iga 6-9 kuu tagant.

Eesti Päevalehe/Delfi külaskäigu eest USA, Briti ja Rumeenia vägede juurde tasus Ameerika Ühendriikide saatkond.