Poisid vanuses 11-16 aastat ja nende 25-aastane treener veetsid Chiang Rai haiglas vähemalt kaheksa päeva. Haiglasse toodi nad kolmepäevase dramaatilise päästeoperatsiooni käigus.

Poisi lahkusid haiglast ja viidi konverentsikeskusse Chiang Rais, kus nad pidid andma pressikonverentsi.

Poisid sisenesid Tham Luangi koopasse 23. juunil kiireks ekskursiooniks pärast jalgpallitreeningut. Tugev vihm ujutas aga koopa üle, mistõttu nad ei saanud enam välja.

Sukeldujad leidsid poisid kuivas kohas sügaval koopas kümme päeva hiljem näljaste, aga üldiselt tervetena. Rahvusvahelise päästeoperatsiooniga toodi poisid sukeldujate abiga kolme päevaga koopast välja. Operatsioon lõppes 10. juulil.

Mõnedel poistel olid kerged infektsioonid, kuid kõik 13 päästetut paranevad hästi.

Esimene poistele esitatud küsimus oli hetke kohta, kui nad päästeti ja kuidas nad suhtlesid Briti sukeldujaga, kes nad leidis.

„Me ei arvanud, et see on päriselt,” ütles üks poistest, kelle sõnul kuulsid nad kõigepealt päästja häält, aga ei kuulnud teda.

Kui poisid mõistsid, et abi on saabunud, ütles neist ainud inglise keele oskaja „Hello”, sest ei teadnud enese sõnul, mida muud öelda.

„Ma olin šokis. Siis nad küsisid, kas minuga on kõik korras, nii et ma ütlesin, et on korras,” rääkis poiss.

Treener Ekkapol Chantawong ütles, et esialgses segaduses ja ärevuses püüdis ta inglise keelt osanud poissi rahustada, et ta saaks päästjatega suhelda.

„Minu aju oli väga aeglane, sest me olime olnud koopas kümme päeva,” ütles inglise keelt rääkiv poiss. „Näljane, näljane,” ütles ta sukeldujale.

Poisid olid rõõmsas tujus, kui sisenesid konverentsikeskusesse ja astusid lavale.

End meediaesindajana tutvustanud mees ütles, et kõik sada küsimuste poistele olid varem läbi vaadatud.

Chiang Rai haigla direktor teatas, et poisid on valmis koju minema. Tema sõnul ei ole neil enam mingeid vaimse trauma jälgi ja nad paistavad olevat valmis tavaeluga edasi minema.

Poisid tõusid ükshaaval püsti ja tutvustasid end kummardades.

„Pärast kaht päeva hakkasime me end nõrgalt tundma,” ütles üks poistest, lisades, et neil ei olnud üldse toitu, aga nad olid leidnud puhast vett, mis mööda koopaseina alla voolas.

Üks noorematest poistest ütles, et proovis toidust mitte mõelda, kuid praetud riisi oli raske peast välja saada.

Üks poiss ütles, et püüdis kõhu vett täis hoida.

Poisid kaevasid päevade viisi, et leida teed välja. Ainsat taskulampi püüdsid nad kasutada kokkuhoidlikult.