Kuigi kogunesid ka vastumeeleavaldajad, näib Poola äärmusluse poole kalduvat.

Laupäeval, Poola iseseisvuspäeval toimus Varssavis Patriootide marss, mida on olenevalt vaatenurgast kajastatud kui paremäärmuslaste või patriootide kogunemist. Marsile oli tulnud ka naaberriikide organisatsioonide juhte, näiteks Eesti Sinisest Äratusest. See oli tähelepanuväärne üritus, mis ei piirdunud Varssaviga. Marss toimus mitmes Poola linnas.

Poola suuruselt neljandas linnas Wrocławis, mida peetakse riigi liberaalseimaks, korraldas suurima demonstratsiooni organisatsioon Võimas Iseseisev Poola, mida juhib endine preester Jacek Międlar. Väljendati soovi, et Poola lahkuks Euroopa Liidust ja vabaneks „Brüsseli okupatsioonist”. Läbi linna liikusid tuhanded inimesed ja ürituse tarbeks oli liiklus kinni pandud. Mängiti räppmuusikat, kanti värvikaid loosungeid ja kasutati pürotehnilisi vahendeid, mis ehmatasid tihtilugu linnakodanikke.

Olukord muutus pingeliseks, kui kohtuti väikse hulga liberaalse vastaspoole meeleavaldajatega ja esireas olijad otsustasid neile peale joosta. Situatsioon võinuks ohtlikult eskaleeruda, kuid täisvarustuses Poola politseinikud hoidsid asja kontrolli all ja lasid marsil rahulikult linna keskväljaku poole jätkuda.

Olukord muutus pingeliseks, kui kohtuti väikse hulga liberaalse vastaspoole meeleavaldajatega.

Kõige rohkem oli turvatud NOP (Narodowe Odrodzenie Polski ehk Poola Rahvuslik Taassünd) ja ONR-i (Obóz Narodowo-Radykalny ehk Rahvusradikaalne Laager) ultranatsionalistide kogunemine Patriootide marss. Nemad ei kõndinud suurimal demonstratsioonil, sest Wrocławi rahvuslaste eri gruppide vahel on tekkinud väiksemat sorti võimuvõitlus.

Varssavi Patriootide marss, kuhu kogunes meelt avaldama või niisama iseseisvuspäeva tähistama eri andmetel 30 000–100 000 inimest.
Varssavi Patriootide marss, kuhu kogunes meelt avaldama või niisama iseseisvuspäeva tähistama eri andmetel 30 000–100 000 inimest.Foto: REUTERS/SCANPIX

NOP ja ONR-i tõrvikute alla tuli ligi sada meeleavaldajat, kelle seas võis näha raudlatte kandvaid inimesi. Marssides veeti endaga kaasas suurt Euroopa Liidu lippu, millel olid tavapäraste asemel Taaveti tähed, ning väljendati räigete sõnadega rassipuhtuse põhimõtet ja EL-i hukatuslikkust. Nimetatud organisatsioonid on vastu mitmekultuurilisusele, üldistele inimõigustele ja liberaaldemokraatiale. Näiteks NOP peab vastuvõetamatuks aborti, sündimuskontrolli, eutanaasiat, lahutust ja homoseksuaalsust.

„Euroopa Liidu diktatuuri” vastu protesteerijad Wrocławis
„Euroopa Liidu diktatuuri” vastu protesteerijad WrocławisFoto: Patrik Hytönen

Neist üle tee kogunes vastumeeleavaldus, mille korraldas loosungi all „Me kõik oleme poolakad” Poola vasakpoolne erakond SLD (Sojusz Lewicy Demokratycznej). SLD eestvedamisel marsiti sünagoogi poole, kus peeti EL-i pooldav kohtumine. Kogu tee kaitses marssijaid mitukümmend kilpide ja relvadega politseinikku, kes jäid veel pikaks ajaks sünagoogi juurde valvesse.

Äärmusluse poole kaldumine

Viimastel aastatel on iseseisvuspäeval marsside pidamine üha populaarsemaks muutunud ja Euroopa praegune olukord ennustab selle trendi jätkumist. Varssavis toimus esimene suur Patriootide marss 2009. aastal, 2010. aastal järgnes mitu teist linna (sh Wrocław). Igal aastal on marssidel eri teema, tänavu oli see „Soovime jumalat”. Olgu siis suurest rahvuslaste marsist osavõtjatel või neist eraldunud grupeeringutel, aga valdavalt on eesmärk siiski olnud islamism ja sionism Euroopast välja juurida, propageerida kristlikke väärtusi ja valge Euroopa põhimõtet ning vastanduda EL-ile ja mitmekultuurilisusele.

Nende ideedega sarnaneb Poola võimupartei Seaduse ja Õigluse (PiS) poliitika. Kuna PiS-i toetus püsib 40% juures, võib öelda, et sellistel põhimõtetel on Poola rahva seas suur poolehoid. Varssavis kogunes ka paar tuhat vastumeeleavaldajat, kuid sellest hoolimata kaldub Poola äärmuslusse.

Ei tasu unustada, et suurem osa inimesi oli iseseisvuspäeval kodus või kohvikus ja hoidus arvamuse väljendamisest.

Ei tasu unustada, et suurem osa inimesi oli iseseisvuspäeval kodus või kohvikus ja hoidus arvamuse väljendamisest. Olgugi et tänavatel oli kümneid vilkuritega autosid ja sadu politseinikke, käis kõrvaltänavate lokaalides justkui teise Poola elu, nauditi vaba päeva ja kultuuri.

Iseseisvuspäeva järelkaja on jaotunud mitmesse leeri. On küsitud, kas ajaloo liigse võimendamisega ja uhkuse ületootmisega ei jäeta mitte Poola rikast kultuuri tagaplaanile, ehkki just see võiks riiki ja Euroopat päästa, kui üksnes toetus suurem oleks.

Leidub arvamusi, et marss ei kajasta kogu Poola olemust ja räiged loosungid ei tohiks tähelepanuta jääda – mõni neist vääriks lausa karistust. Ka Varssavi linnavalitsus teatas, et marss ei peegelda Poola palet kõige tõesemalt, kuid üritus oli legaalne ja selle turvaline kulg tähtis. Marsil osalejad on tunnistanud, et nende seas oli äärmuslike vaadetega inimesi, kuid sellest ei lastud ennast häirida, sest sooviti võimsast üritusest osa saada.

Wrocławi protestijad mööduvad politseibussist Euroopa Liidu lipuga, mille tähed on vahetatud Taaveti tähtede vastu.
Wrocławi protestijad mööduvad politseibussist Euroopa Liidu lipuga, mille tähed on vahetatud Taaveti tähtede vastu.Foto: Stina Aava

Varssavi marsil osalenute arvu kohta pole konsensust leitud. Korraldajad väitsid, et marssijaid oli üle 100 000, aga kommentaare jaganud Varssavi linnaametniku sõnul oli peamarsil kõigest 30 000 inimest.

Polariseerunud rahva tõttu ei saa korrektset kokkuvõtet teha ei uudistest ega arvamustest ja on näha, et omavaheline sõnasõda jätkub veel tükk aega pärast iseseisvuspäeva. Kuhu langeb kaalukauss ja milliseks kujuneb Poola tulevik, näitab ainult aeg. Kuid sellest ei jää mõjutamata ka Eesti.

Stina Aava ja Patrik Hytönen on Wrocławi ülikooli ajalootudengid.

Poolas on tänavatele tulek tavapärane nähtus, pea igal nädalal on suuremaid ja väiksemaid meeleavaldusi. Viimasel ajal on taas kogunetud abordi poolt või vastu meelt avaldama ning noored on koondunud näiteks Białowieża metsa langetamise ja fašismi vastu. Aktuaalne on ka LGBT-teema. Meeleavaldused mööduvad üldiselt suuremate vahejuhtumiteta, kuid näiteks oktoobris, päev pärast naisorganisatsioonide protestiaktsiooni toimusid politseireidid neljas linnas kahe suurema organisatsiooni kontorites.

Ent väiksemaid kogunemisi ei saa võrrelda iseseisvuspäeval üle Poola kokku tulnud rahvamassidega. Varssavi peamarss on aasta-aastalt üha laienenud ja tituleeritud üheks maailma suuremaks paremäärmuslaste kogunemiseks. Marss on põhjustatud rahulolematusest ja Euroopa kriisist, mille süüdlaseks Poola rahvuslased peavad läänemaailma ja Euroopa Liitu.

Liberaalsemates poolakates tekitavad Varssavi ja teiste Poola linnade sündmused kurbust, sest selles nähakse iseseisvuspäeva olemuse kaaperdamist. Liberaalsemad inimesed kipuvad üha rohkem tagaplaanile jääma.

Allikas: Eesti Päevaleht