Telekanali 112 Ukraina saatejuhi täpsustavale küsimusele, kas ta saab kinnitada, et tapetu on riigiduuma endine liige Deniss Voronenkov, vastas Krõštšenko: „Jah, ma saan seda kinnitada.“

Krõštšenko sõnul on uurijate peamine versioon tellimusmõrv.

"Tellimusmõrv on esimene versioon, mida praegu uuritakse, võttes arvesse tapetu isikut ja tema tegevust," ütles Krõštšenko.

Kiievi politsei pressiteenistuse juht Oksana Blõštšõk ütles, et tulistamise tagajärjel suri üks ja sai haavata kaks inimest.

"Sündmus leidis aset umbes kell 11.30 Tarass Ševtšenko bulvari ja Puškini tänava ristmikul... on kindlaks tehtud, et mees väljus koos ihukaitsjaga hotellist: tundmatu avas tule. Selle tagajärjel üks inimene hukkus, tema ihukaitsja sai haavata, aga sealjuures haavas tulistajat," kirjutas Blõštšõk Facebookis.

Voronenkov on teatanud, et sai 2016. aasta detsembris Ukraina kodakondsuse, vahendab Interfax-Ukraina.

Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko teatas, et Voronenkov andis väärtuslikke tunnistusi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši riigireetmise uurijatele.

„Meil on kaks tunnistajat, Venemaa riigiduuma endist liiget, kellest üks hääletas Krimmi annekteerimise poolt, teine ei hääletanud. Ka sellele antakse hinnang, aga praegusel hetkel olid tema tunnistused meie jaoks piisavalt tähtsad. Selgus, et Janukovõtš kirjutas kaks kirja: ühe Putinile, teise Vene Föderatsiooni riigiduumale, ja neid mõlemaid kasutati Vene okupatsiooni kattevarjuna Krimmis ning edasi agressiooniks Donbassi territooriumil,“ ütles Lutsenko kolmapäeval Kiievis.

Lutsenko rõhutas, et Voronenkovi tunnistused on uurijate jaoks väga kasulikud, ja koostööd temaga hinnatakse just selles kontekstis.

Voronenkovit süüdistatakse Venemaal riisumises ja ta on kuulutatud föderaalselt tagaotsitavaks.

Ukraina ülemraada liige ja siseministri nõunik Anton Geraštšenko ütles, et Voronenkovi tapmine Kiievi kesklinnas on tellitud poliitmõrv.

„See on tellitud poliitmõrv, mis pandi toime eesmärgiga hirmutada kõiki neid Vene saadikuid ja ametnikke, kes püüavad Venemaalt läände või Ukrainasse põgeneda ja rääkida tõtt selle kohta, kuidas funktsioneerib Venemaa karistusaparaat,“ kirjutas Geraštšenko Facebookis.

Geraštšenko sõnul võib Voronenkovi mõrva asetada ühte ritta Aleksandr Litvinenko, Boriss Nemtsovi ja Pavel Šeremeti mõrvadega.

„NSVL-i KGB tappis samuti palju Venemaa ja Ukraina paremaid poegi. Aga see ei hoidnud ära Nõukogude Liidu lagunemist,“ lisas Geraštšenko.