Kaitseliidu Sakala kodutütarde missioon on kasvatada noored ausaks ja väärikaks. Seal noorteinstruktorina töötavat Tiina Otti karistati 2015. aastal 150 euro varguses. Ott eitab süüd ja töötab instruktorina edasi.

Ott on veendunud oma süütuses ja seetõttu vaidlustas politsei määratud trahvi maakohtus ning maakohtu otsuse riigikohtus. Ehkki tõendid olid kohtu hinnangul ümberlükkamatud, pole Ott kohtuotsusega päri ning see ei mõjuta ka tema teenistust Kaitseliidus.

2015. aasta 8. mail vahetas Viljandis Männimäe selveris omanikku poodi külastanud Kristiina rahakotis olnud 150 eurot. Kristiina hoidis kassalindi juures käes oma punast rahakotti, kuid märkas siis, et ta 3-aastane laps oli hakanud liikuma ostukäruga väljapääsu poole, misjärel jättis rahakoti kassalindi ees olevale lauale, et järgneda lapsele. Kohtu hinnangul olnuks lapsel ilma ema sekkumiseta võimalik sõita vastu klaasist seinu või otsa lillepottidele.

Samal ajal, kui Kristiina oma lapsele järgnes, lähenes laual oleva rahakoti juurde Tiina Ott (nähtav videost), kes asetas rahakoti kõrvale pappkasti selliselt, et rahakoti kukkumine prügikasti ilma välise mõjutuseta olnuks välistatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on salvestisest nähtuvalt selge, et Ott leidis rahakoti, vaatas sinna sisse, võttis sealt raha ja pani selle taskusse. Peale Oti lahkumist sündmuspaigalt oli rahakott sattunud prügikasti.

Prügikastist leidis rahakoti koristustööde käigus koristaja, kes viis selle infoletti. Infoleti töötaja edastas rahakoti Kristiinale. PPA väärteomenetleja Agne Närripä otsusega jäigi süüdi Tiina Ott, kes pidi karistuseks tasuma rahatrahvina 400 eurot.

Ott aga kaebas otsuse maakohtusse, paludes otsuse tühistamist. Oti esindaja Toomas Alpi sõnul ei olnud sündmusel vahetuid pealtnägijaid ja väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Käega tasku suunas tehtud liigutuse tegemist seletab ta kaebuses sellega, et Ott pani taskusse oma autovõtmed. PPA esindaja hinnangul ei olnud aga Otil kassalindi juurde tulles käes ühtegi eset.

Maakohus pidas käeliigutuse selgitust ebausaldusväärseks, kuna Oti poolt on esitatud versioonid ka käeketi purunemisest ja telefoni äratuse sulgemisest, mis väidetavalt olevat tinginud kõnealuse käeliigutuse.

Kas rahakotis üldse oli nii palju raha?

Maakohtule esitatud kaebus seab kahtluse alla ka selle, kas rahakotis üldse võis midagi olla. Nimelt pidas Oti esindaja ebatõenäoliseks, et inimene paneks suurt summat sisaldava rahakoti ilma igasuguse valveta suvalise laua peale.

Ühe tunnistaja sõnul teatas rahakoti kaotanud Kristiina infoletis töötanule esialgu, et tal on kadunud 500 eurot. Hiljem muutis summa 200 peale ja pakkus veel, et järsku võis ta raha unustada automaati.

Rahakotis oli peale juhtumit 200 eurot. Kristiina ütles selle peale, et puudu on veel 300 eurot. Lõplikuks hinnanguks jäi aga 150.

Kohus nõustus kohtuvälise menetleja väitega, et 150 euro olemasolu rahakotis on piisavalt tõendatud ning et lapsele järele liikumine ei ole rahakotis raha olemasolu välistav asjaolu.

Kaotsi läinud summat tõendavad ka Kristiina esitatud pangakontode väljavõtted, mille kohaselt võttis naine paar tundi enne juhtumit piisavalt raha välja, et selleks ajaks oleks alles olnud 150 eurot.

30. detsembril esitas Otti kaitsja maakohtu otsusele ka kassatsioonkaebuse riigikohtule. Ta väitis endiselt, et videosalvestiselt ei ole üldse tuvastatav, et Tiina Ott rahakoti leiab. "Veel vähem on sellelt võimalik näha, et Tiina Ott asuks seda kaubalindi ääres revideerima, asudes raha üle lugema ja võttes sealt just 150 eurot, jättes osa rahast võtmata, millele lisaks puudub ka mõistlikult võttes selgitus," seisab kaebuses.

Riigikohus ei võtnud kassatsiooni menetlusse, seega jõustus 9. märtsil 2016. aastal maakohtu otsus.

Tiina Ott jääb lõpuni seisukohale, et tema selles varguses süüdi pole. Ta väidab lausa, et see oli kohtunikele pealesurutud otsus, et politsei ja kohtuvaheline koostöö jätkuks. "Politseinikud ja kohtunikud peavad ka edaspidi süüdimõistvaid otsuseid tegema ja kohtunik tegi sellise otsuse, et neil oleks edaspidi parem koostöö. Minust kui kodanikust sõideti lihtsalt üle."

Kohus aga selle väitega loomulikult nõustuda ei saa, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm. "Kohus langetas sellise otsuse, kuna Oti toimepandud tegu leidis üheselt tõendamist ning nagu juba varem kinnitasin, nõustus maakohtu seisukohaga ka riigikohus, kes väärteoasja menetlusse ei võtnud. Samas on kohtupraktikas ju ka juhtumeid, kus kohus on politsei otsuse tühistanud."

Asjast on teadlik ka Kaitseliidu kodutütarde peavanem Angelika Naris, kelle eest Ott pole juhtumit kordagi varjanud. "Saades aru, et seal oligi väga palju segaseid asjaolusid, ei näinud ma vajadust teda päeva pealt lahti lasta. Ma olen talle andnud võimaluse jätkata töötamist ja vaadata, mis edasi saab. Siiamaani on kõik väga hästi olnud," ütles Naris. Samas välditakse Narise sõnul Oti ametlikku tunnustamist.

Et tutvuda põhilise tõendiga, mille põhjal Ott süüdi tunnistati, lubas meil tõendina kasutatud turvakaamera salvestust filmida Viljandi politseijaoskonna juhtivuurija Leana Lemming, millega saab tutvuda ülalolevas videos.

Allikas: Delfi TV