Neil on valged tunked, pika säärega kummikud ja kaasas flanell-linad (1 x 1 meetrit), millel on taga vars. Kui nad nende linadega metsa vahel üle angervaksade libistavad, meenutab see ühtaegu nii härjavõitlust kui ka neidude liikumiskava. Iga kümne-viieteistkümne meetri järel kummarduvad nad oma linade kohale ja tarduvad minutiks-paariks. Ja aeg-ajalt võtavad taskust katseklaasid ja pintsetid.

Täpselt kaheksa minutit oleme Vormsi metsa vahel marssinud, kui üks valge ülikonnaga isikutest – Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Kairi Värv – teatab, et esimene puuk on käes.

Veel kaks minutit ja puugist raporteerib ka teine valges ülikonnas isik – teadur Reet Rumvolt. Imestada pole siin midagi. Kolm aastat tagasi Saaremaal korjas Kairi Värv üheainsa puu alt korraga 67 puuki.

Ja autojuht Veljo Simulman, kes Tervise Arengu Instituudi puugi­uurijaid ringi sõidutab, meenutab kunagist puugiretke Saaremaale, kui teadlased merekaldal linadega vehkides nii hoogu läksid, et piirivalvur tuli küsima, kellele see märguanne praegu adresseeriti.

„Üle kümne puugi on käes!“ saadan toimetusse võiduka piiksu.

„Paremat uudist on raske ette kujutada,“ saan vastuseks.

LOE PIKEMALT EESTI EKSPRESSIST.