VIDEO | Peter Vesterbäcka Tallinn-Helsingi tunnelist: Me väldime tüüpilise ehitusprojekti 57% raiskamist

Tallinna-Helsingi tunneliprojekt edeneb, rääkis Soome delegatsiooniga Tallinn-Helsingi püsiühenduse Riigikogu toetusrühma ülevaatekoosolekut külastanud Peter Vesterbäcka.

„Kohe kui saame minna edasi looduskeskkonna uuringute projektiga ja planeerimislubadega, saame hakata tunneleid kaevama,“ rääkis ta.

Ta lisas, et ehituse alguskuupäeva pole, kuna see oleneb lubadest. Esimesed rongid peaksid hakkama tunnelit läbima 24. detsembril 2024.

„Ütlesime selle kuupäeva väga varakult projektiga alustades välja,“ märkis ta. „Selleks ajaks saame tunneli tööle.“

Ta lisas, et tema teada on ainult üks tunneliprojekt. Soome ja Eesti ning Helsingi ja Tallinn tegid tasuvusuuringud. Need on nüüd valmis.

„Ainus töös olev projekt on erasektori ehk meie projekt,“ rääkis ta. „Meil on hea koostöö mõlema valitsusega, mistõttu loodame neilt saada tuge looduskeskkonna uuringutega ja planeerimisprotsessides. Mingit konkurentsi projektide osas pole.“

Tunnel peaks minema maksma 15 miljardit eurot või isegi vähem, ütles ta.

„Meie konsortsium viib selle projekti ellu väga erinevalt tavalistest avalikest projektidest,“ lausus ta. „Meil on ühised huvid. Projekt peaks valmima õigeaegselt. Tüüpilise ehitusprojekti juures on 57 protsenti puhtakujuline raiskamine. Me ellimineerime raiskamise nii aja kui raha osas. 2024. aastal saab Tallinnast Helsingisse 20 minutiga.“

„Konsortsium tegi koos PriceWaterhouseCoopersi inimestega tasuvusuuringu, mille kohaselt tunnel tasub end majanduslikult ära 40 aastaga,“ rääkis ta. „Maailmas on palju investoreid, kes on seda tüüpi projektidest huvitatud.“

Projekti rahastamine toimuks etapiviisiliselt. Kohe ja korraga pole 15 miljardit eurot tarvis. Kõigepealt lõpetatakse looduskeskonnauuringud ja siis tellitakse 12 tunneliehitusmasinat, mis maksavad 30 miljonit eurot tükist. Need masinad ei seisa kusagil jõude, vaid need tuleb tehasest tellida piisava ajavaruga.