Täna toimus kohtumine HKSCan Estonia juhatuse, Rakvere lihatööstuse ametiühingu ja riikliku lepitaja vahel, mille tagajärjel lepitusprotsess lõpetati, kuna osapooled ei olnud kompromissiks valmis.

"Mul on väga kahju, et lepitusprotsess ummikusse jõudis. Tööandjana me üritasime leida kompromissi ja teha ettepanekuid, et seda protsessi jätkata," ütles Mere.

Samas ametiühingute keskliit ja riiklik lepitaja tõid lepituse nurjumise põhjuseks just selle, et töötajad olid nõus palganõudmistel järele andma, kuid tööandja jäi kindlaks algselt välja pakutud palgatõusule, mis näeks ettevõtte kõikide töötajate 5% palgatõusu. Tegemist on töötajate nõutud 20-30% palgalisast märkimisväärselt väiksema summaga.

"Tööandja on viimase kuu aja jooksul teinud pidevalt väiksemaid ja suuremaid rahaliselt kaalukaid otsuseid. Oleme tulnud vastu kõikidele ootustele, mida töötajate esindajad on esitanud läbirääkimiste käigus. Meiepoolne ettepanek oli kaasata lisaeksperte neutraalse hinnangu andmiseks ja sellest töötajad keeldusid. See oli nendepoolne initsiatiiv lepitusprotsess lõpetada. Tööandja soov oli jätkata ja leida lahendus," sõnas ta.

Täpsemalt puudutavad otsused juhtimise kvaliteeti, mille üle oli mõnevõrra kurtmist. "Kahekordistasime koolituseelarve järgmiseks aastaks. On ka loomisel töötajate ja tööandjate koostöökomitee loomine. Valime kõikidest Eestis asuvatest üksustes töötajate esindajad ja hakkame kolm korda aastas vähemalt koos istuma, et käia läbi ettevõtte arengu ja personalipoliitikaga seotud punktid. Eesmärk on läbi tiheda infovahetuse parandada töötajate rahulolu."

"Oleme otsustanud esimeses kvartalis läbi viia palgasüsteemi uuenduse, mis tähendab seda, et vaatame läbi kõik ametipositsioonid ja palgakomponendid, eesmärk on välja töötada selge, ühtne ja arusaadav süsteem. Lisaks johtuvalt palgaturu dünaamikast otsustasime tõsta palgafondi 5% kogu ettevõttes alates teisest kvartalist järgmisel aastal," ütles ta.

Küsimusele, kas töötajate nõudmistele mitte vastamise taga on ettevõtte hirm teiste osakondade tulevaste palganõudmiste eest, vastas Mere, et senised läbirääkimised käisid tõesti ainult tapaliini 25 töötaja osas. "Jah, me tahame kogu ettevõtet tervikuna arendada ja meil on plaanis kogu ettevõtte palgasüsteemi uuendus. Tänased faktid ei toeta koheseid otsuseid, sest vaadates tapaliini kogupalka, siis täna me maksame 19% üle turu mediaani. Oleme viimastel aastatel pea 6% palka tõstnud ega näinud seetõttu vajadust koheseks palgatõusuks. Me käsitleme ettevõtet tervikuna," ütles ta.

Kui tõenäoline on töösulu korraldamine?

"Ei kaalu töösulgu tööandja poolt. Soovime, et töö käiks edasi," ütles ta.

HKScani tegevjuht Jari Latvanen ütles intervjuus Postimehele, et streik võis alguse saata väljaspoolt maja. Ka Anne Mere nõustub osaliselt. "Kust streik alguse sai ongi väga keeruline küsimus. Tapaliini juht on olnud ametis üle 15 aasta, töötajate tööstaaž on keskmiselt 14 aastat. Mul puudub info, mis tegelikult oli suure rahulolematuse põhjus. Jään vastuse võlgu," ütles ta.

Võib-olla oligi põhjus aegunud juhtimismetoodika?

"Ei, kindlasti juhtimine on oluline osa töötajate rahulolust, samas keegi pole välja toonud midagi konkreetset. See on raske küsimus," ütles ta. "Ma loodan, et streiki ei tule," lisas ta.