"Emis sünnitab poegi pesas, mille ta ehitab sellisesse kohta, kust seda tõepoolest naljalt ei leia," räägib ta. "Seal on suur hulk oksi - ta rebib kuuskede oksi ja paneb katuseks, ka vooderdab pesa põranda – selline pesa on kohas, mis ei pruugi olla varnast võta. Emis võib minna väga kaugele otsida sobivat kohta. Jah, ta võib kasutada korduvalt ka sama kohta, kuid reaalselt ta Eestis seda tavaliselt ei tee, teda häiritakse. Suured isased 4-5 aastased kuldid ühinevad karjaga ainult innaajal novemberist jaanuarini, siis peavad ka turniire.

Seega, kui kari suvel koosneb emastest ja noortest isastest ja vöödilistest-triibulistest põrsakestest, siis kui see kari kuskile suundub suvisel ajal, ei ole suurt probleemi, nad on ettevaatlikud ja vaatavad õiget hetke. Sügisel liiguvad nad närvilisemalt ning lähevad igal juhul valitud suunas," kirjeldab Turovski.

Ökoduktidele mõeldes tasub metssea puhul mõelda ka sellele, et see oleks turvaline nii inimestele kui loomale endale. Ta vajab kuskil 40 meetri laiust ökodukti, mis oleks ka rohke haljastusega.

"Mida paremini on varustatud on igasuguste varjumise või enesepeitmise võimalustega seda turvalisem on karjal minna. Seda turvalisem on ka sõidukitel ja inimestel: metssiga on võimas loom! kui tal on minna poegade juurde, siis ta ründab otse, sirgelt, pimesi ja tohutu jõuga. Nii et kindlasti tasub ehitada ökodukt, mis oleks ka metssea jaoks vastuvõetav!"

Loomaaednik ning armastatud loodusteemade populariseerija Aleksei Turovski aitab mõtestada seda, kuidas vaatavad erinevad loomad ökoduktidele. Kokku portreteerime minisarjas kaheksat erinevat looma, kel kõigil on oma teed ja rajad. Kui juba raudteed või uut maanteed ehitada, siis ikka nii, et ka loomad neist üle saavad.

Ökodukte on planeeritud trassile tegelikult üsna tihedalt. Mida ootavad loomad inimestelt? Vaata videost!