Täna toimunud pressiüritusel tutvustasid Aadu Polli ja Margus Kohava miljardi euro suuruse puidurafineerimistehase loomise ideed. Tegemist oleks läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga Eestis.

Aadu Polli rääkis, et investorid tasuvad uuringufaasis tekkivad kulud. "Uuringufaas kestab kaks kuni kolm aastat. See läheb kokku kindlasti mitu miljonit maksma, aga täpset summat teame alles kolme aasta pärast, kui uuringud on läbi. Summade ütlemine oleks hetkel spekuleerimine."

"Kuna ajaperiood on pikk ja tehase ehitamine võtab kaks aastat, siis hakkame selle vältel korraldama töötajate koolitusprogramme, kus enamuse tehase töötajatest leiame Eestist. Lisaks sellele otsime ka spetsialiste, sest 20 aastat tagasi lõpetas viimane lend Eestis puidukeemia valdkonna, keda me plaanime tikutulega taga otsida ja endale meelitada. Kui jääb töötajaid puudu või on vaja eriteadmistega inimesi, siis tuleb ka välismaalt spetsialiste värvata," rääkis Polli.

Küsimusele, kas ei kardeta, et kohalikud huvigrupid võivad hiiglaslikule projektile vastu seista, vastas Polli, et tänase teadaande mõte ongi tutvustada protsessi inimestele. "Me kindlasti suhtleme väga paljude institutsioonidega ja ka kohalikega. Kahjuks ei saa me dialoogi kohalikega alustada kohe, sest meil pole veel asukoht selge. Me teeme Euroopa parimat tehast, mida tehakse Põhjamaades lausa kesklinna ehk moodsa tehnoloogia puhul ei ole tootmine tüliks ei linnale ega ümbritsevatele inimestele."

Kas on suheldud ka ametnike ja poliitikutega? "Loomulikult me oleme teinud taskuarvutusi ja üritanud aru saada, kas me tuleme esialgse plaaniga välja. Loomulikult oleme me suhelnud tippspetsialistide ja tippametnikega." Küsimusele, milliste tippametinike jah-sõna on juba olemas, vastas Polli, et mitte ühegi, sest sellist nõusolekut pole nad veel küsinud.

Investorite grupp kaalub võimalust rajada Eestisse tänapäevane puidurafineerimistehas. Prognooside kohaselt läheks tehas maksma umbes miljard eurot.

Puidurafineerimistehases töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks nagu tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mida saab olenevalt valitavast tehnoloogiast väärindada erinevateks biotoodeteks.