Hyperloopi kontseptsiooni autoriks on visionäär ja leiutaja Elon Musk. See näeb ette vaakumilähedaste tingimustega torudes hõljuvate kapslite ülikiire liigutamise. Esimene trass, millele toruühendusega seoses mõeldi, oli San Fransisco ja Los Angelese vaheline ning need 560 km kataks toruühendus keskmiselt 970-kilomeetrise tunnikiiruse ja 35 minutiga. Tallinna ja Helsingi vahe läbitaks 5-6 minutiga.

Hyperloopi tehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid on nii mõnigi, Hyperloop One on nende seast üks kaugemale jõudnuid. Sel kuul valmis neil Nevadas esimene poole kilomeetri pikkune katsesõidutoru.

Muuhulgas korraldas Hyperloop One konkursi "The Global Challenge," kuhu oodati pakkumisi selle kohta, millistesse maailma paikadesse võiks Hyperloopi liini rajada. Eesti arhitekti Stanislav Popkovi visioon Tallinn-Helsingi-Stockholmi lahendusest valiti maailma 35 parema sekka.

Tallinna-Helsingi püsiühenduse toetusrühma initsiaator Kristen Michal rõhutas üritusel, et Tallinna-Helsingi tunnel looks tugeva kaksikpealinna ning majandus kasvaks. „Esialgsed uuringud hindavad riikide majandusele sellest lisa 0,5 – 3% SKP-st. Samuti oleks kiire ühendusega kahe tunni teekonna kaugusel sisuliselt 4,7 miljonit inimest. Suurem majandusruum ning kasvavad võimalused tõstavad mõlema riigi pealinnade atraktiivsust maailmas ning mõjujõudu,“ lausus Michal. „Tunnel kahe pealinna vahel oleks kahe vennasrahva ajaloo suurim ettevõtmine. Täna võib see mõnele paista unistusena, selle teoks tegemisel saavad mõlemad riigid suuremaks,“ lisas Michal.

Tallinna-Helsingi tunneli esialgne hinnatav maksumus on 9-13 miljardit eurot. Alan James ütles, et juhul, kui ehitataks Hyperloopi toru, mitte tavaline raudteetunnel, oleks selle maksumus miljardi euro võrra väiksem.