“Siin on mul ka kodu! Olen siin nii ära harjunud, see on nagu teine kodu,” vastas ta Publiku küsimusele, miks ta kodumaa asemel hoopis Eestisse tuli. Filmimees selgitas, et põhjus on tegelikult väga lihtne: lendu planeerides ei osanud nad ette näha, kas Oscar tuleb või mitte ning nii sai lend igaks juhuks planeeritud nii, et saabutakse üheskoos Tallinna - et oleks saanud saabudes kõik koos trofeega poseerida.

Ameerika pole Zaza jaoks võõras maa ning elu ja töö on teda üle Atlandi viinud päris mitmel korral. Ameeriklaste kohta ütleb ta, et inimestena on nad väga vabad natuurid. “Vahest isegi liiga vabad, ütleksin ma,” sõnas režissöör.

Kui Ivo Felt sõnas, et tema põhjamaalasena tuttavaid nägusid kohe musitama ei tormanud, siis tulise gruusia verega Zazal õnnestus küll punasel vaibal ja Oscari-peol päris mitmete kuulsustega möödaminnes tervitada. Oscaritel oli staaride tihedus märkimisväärselt kõrge, nii et silmatud sai nii Clint Eastwoodi, John Travoltat, Meryl Streepi kui ka Julianne Moore'i.

Zaza kiitis ka "Mandariinide" vastuvõttu. "Lembit oli meil suur staar, sest film oli edukas. Publik aplodeeris mitu kordi püsti seistes - seda juhtub seal väga harva. Nägime ka kuluaare. Arvasin, et Hollywood on hästi suur, aga ei olegi - väga väike on! Väga meeldiv oli, tundsime end seal nagu kodus. Muljed on väga head, kuigi oleksid olnud veel paremad, kui oleksime Oscari saanud," muljetas ta.

Gruusiaski, nagu meil Eestis, hoiti meie meestele Oscari-ööl filmi. Režissöör rõõmustab, et nii eestlased kui ka grusiinid peavad filmi enda omaks. "Kui eestlased vaatavad, siis vaatavad kui eesti filmi, kui grusiinid vaatavad, siis nagu gruusia filmi - õnnestunud koostööprojekt," kiidab ta.

Oscaritele loodab Zaza naljatamisi uuesti minna juba järgmisel, 2016. aastal.