Ukrainal oli OVV hinnangul juba enne 2014. aasta 17. juulit täielik alus õhuruum riigi idaosa kohal sulgeda. Ükski asjassepuutuv osapool ei teadvustanud relvakonflikti tekitatavat ohtu tsiviillennuliiklusele.

OVV juurdlusest selgub, et lend MH17 kulges normaalselt kuni hetkeni, kui lennuk lendas Ukraina idaosa kohal. Kell 13.20 koordineeritud maailmaaja (UTC) järgi plahvatas lennuki kokpiti vasaku külje kohal raketi 9N314M lõhkepea, mis tulistati välja õhutõrje raketisüsteemist Buk 320 ruutkilomeetri suuruselt alalt Ukraina idaosas. Lennuki esiosa läbistasid sajad ülisuure energiaga osakesed, mis olid pärit lõhkepeast. Plahvatuse ja sellele järgnenud ülerõhulaine tõttu said kolm lennuki meeskonnaliiget kokpitis otsekohe surma ning lennuk purunes õhus tükkideks. Lennuki tükid kukkusid erinevatesse kohtadesse 50 ruutkilomeetri suurusele alale. Kõik lennukis olnud 298 inimest hukkusid.

OVV tegi katastroofi põhjuse kindlaks mitmete allikate alusel. Relvasüsteem tuvastati muu hulgas lennuki tükkidel olevate kahjustuste mustri, lennuki tükkides leiduvate relvaosade, meeskonnaliikmete surnukehade ja lennuki tükkideks purunemise viisi järgi. Neid tõendeid kinnitasid musta kasti andmed: kokpiti häälesalvestil on viimastel millisekunditel kuulda vastavat heli tugevnemist. Ükski teine stsenaarium peale õhutõrje raketisüsteemi Buk ei saa OVV teatel sellist faktide kombinatsiooni seletada. Teised võimalikud põhjused, nagu plahvatus lennuki sees või õhk-õhk tüüpi rakett, on läbi uuritud ja välistatud. Et kindlaks teha raketi täpne väljatulistamiskoht, on OVV teatel vaja täielikku kohtulikku juurdlust, milleks OVV-l polnud volitusi.

Õhuruum Ukraina idaosa kohal oli tihedas kasutuses olev marsruut: 2014. aasta 14.-17. juulil kasutasid seda 61 lennufirmat 32 riigist. Katastroofipäeval lendas sellest piirkonnast üle 160 liinilennukit.

OVV hinnangul oli Ukraina võimudel täielik alus ettevaatusabinõuna kogu õhuruum riigi idaosa kohal sulgeda. Selle asemel kehtestati sõjalistel kaalutlustel madalamatel kõrgustel lendamise piirang. Ka mujal maailmas näib OVV sõnul harva ette tulevat, et riik sulgeb relvakonflikti tõttu õhuruumi.