Kommersant kirjutab, et selle aasta eelarvekärbete ühe osana on kavas 200 miljardi rubla (2,2 miljardi euro) võrra vähendada relvaprogrammide kulutusi.
Kokku kavatses Venemaa sügisel tehtud riigieelarve kohaselt sel aastal kulutada sõjaväe peale 2,2 triljonit rubla. See summa oli juba 177 miljardi rubla võrra väiksem kui 2015. aastal. See pole aga kõik, sest kokku oli "riigikaitse" peale kavas kulutada 3,145 triljonit rubla, kirjutas Globalsecurity.org.
Kokku on Vene riigieelarve tulud sel aastal 12,1 triljonit rubla, eelarvedefitsiit on 3,9 triljoni suurune. Eelarvedefitsiidi katteks on kavas ära kulutada suurem osa reservfondi rahast ehk 2,1 triljonit rubla. 873 miljardit rubla peaks tooma "suur" ehk erakorraline privatiseerimine. Kommersant nendib, et selle summa kokkusaamine eeldab riikliku naftafirma Rosnefti osaluse müümist.
Venemaa uus kriisieelarve lähtub eeldusest, et sel aastal maksab naftabarrel 40 dollarit. Eelarvedefitsiit on sel juhul 5,1 protsenti majanduse mahust, majanduslangus oleks sel aastal 0,8 protsenti, tööstustoodang langeks 0,3 protsenti, inflatsioon oleks 8-8,5 protsenti, investeeringud langevad kuus protsenti ja reaalpalk langeb 3,5 protsenti.
Ülejäänud osa eelarvepuudujäägist kaetakse eelarvekärbetega, mis lisanduvad juba teatatud kümneprotsendilisele kulude kärbetele, mis tõi sügisel 513 miljardit rubla säästu. Ka riigifirmadest on kavas veel rohkem raha välja pigistada.
Kui nafta hind jääb 40 dollari peale, tuleb järgmine aasta Venemaale raskem kui see aasta, sest reservidest ei saa enam eelarvedefitsiiti katta. Järgmise aasta eelarvedefitsiit jääb sel juhul samuti 3-3,5 triljoni rubla peale, aga reservfondis on alles vaid 1,5 triljonit rubla.
Puudujääva kahe triljoni rubla teenimist privatiseerimisest või defitsiidi katmist laenudega on lehe hinnangul raske ette kujutada. Seega toob madalate naftahindade püsimine järgmisel aastal endaga kaasa maksutõusu, mis esmajärjekorras puudutab naftamakse.
