Õpilane ja treener on üks tervik, kui ei ole treenerit, ei ole ka õpilast ja kui ei ole tahtjat, siis ei saa ka treener tööd teha. Niisama ülikoolipaberiga tipptaset treenima ei hakata, peab olema tunnetus, mille saab vaid see, kes ala ise teinud on. Kuid kui ei ole treenereid, siis ei ole ka tippe.

Ent väga palju on kinni ka treeneritasus. Seda tuleb tõsta ja tööd tõesti väärtustada. Sest treener teeb 24/7 tööd ning tal on väga suur vastutus oma õpilase ees. Ning parimal juhul on neil kahel omavahel sõnadeta mõistmine ehk täiuslik suhtlus. Nagu oli minul ja Vldaimir Leonovil.

Ent kõigest hoolimata usun ma, et oma mantlipärijad olen ma juba ära näinud: Laura Luht ja Mariliis Mõtus on väga tublid ja töökad noored neiud. Nad on meie juures Denias korduvalt laagris käinud. Sättisin muuhulgas nende sõiduasendeid – see on ju ülitähtis. Vahel on ikka lausa valus vaadata, kui valesti rattaga sõidetakse. Maanteel või kuskil, mul kohe kribib kõhus – sadul on liiga ees või madal, või on lenks liiga väikese kaldega, sõidetakse harkis ja mis kõik veel.

Nii mõtiskles Erika Salumäe. Pikemat intervjuud Erika viimase viie aasta tegemistest, tervisest ja unistustest saab lugeda laupäevalehest LP