Arutlelul osalesid lisaks sotsioloog Lobjakale politoloog (ning Keskerakonna peasekretär) Oudekki Loone ning kirjanik Olev Remsu.

Paneeli juhtinud Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris sai teema jaoks inspiratsiooni pärast Brexiti hääletust ilmunud Foreign Policy artiklist, mis kutsus eliiti üles tõusma ja rumalaid masse paika panema. "Kuna oli näha, et mis iganes ekspertarvamused ja valitud poliitikute arvamused ning argumendid ei tööta, töötas hoopis mingisugune kõhutunne," selgitas Paris, kelle sõnul ei saa Briti referendumi otsust võtta ratsionaalsete argumentide alusel mõistuspärasena.

Paris alustas diskussiooni provokatiivse väitega, et briti langetasid referendumil rumala otsuse.

Ahto Lobjaka sõnul on ignorantsus ja rumalus kaks erinevat terminit ning Brexiti ja Trumpi populaarsuse puhul ei tõuse inimesed üles aktiivsest lollusest.

"Nende mured on väljendatud teisel tasandil, millele ülevalt poolt vaadates võib ju öelda, et nad ei saa aru maailma asjadest ja see on see, mis on juhtunud Brexitis. Nad ei ole rumalusest hääletanud tegelikult, vaid teatavate asjade mitteteadmisest, mitte arvesse võtmisest ja teinud otsuse tasandilt, millel varem ei ole olnud legitiimne otsustada. Varem panid meil ideoloogiad asjad paika. Inimesed hääletasid ühe partei poolt. See partei oli ühe ideoloogia puu jalamil ja me kõik teadsime, mis edasi saab. Nüüd see side on kadunud ja inimene ei tea, mida ta teeb," selgitas Lobjakas.

Kirjanik Olev Remsu sõnul on keeruline võimu ja rumalust defineerida. Kui võimu saab veel voliga inimeste üle defineerida, siis rumalust on tema hinnangul keeruline defineerida. "Rumaluse puhul on olemas üks idamaine tarkus: ärge kunagi segage ära rumalust ja pahatahtlikkust."