Jürgen Ligi ütles intervjuus Delfile, et esimene samm viie vaheaja loomiseks on ministri käskkiri ning sellele on alla kirjutatud. "Selleks ei olnud alguses sugugi üksmeelt, et nii on, ja igaks juhuks sai siis küsitud huvigruppide arvamust. Koolid, lapsevanemate ühendus ja õpilaste ühendused, mida nad arvavad viiest vaheajast," rääkis ta.

"Minu enda tunnetus on, et ühtlasemad veerandid ja puhkusetöö rütm on töövõimele hea ja selgus, et nii arvasid ka praktiliselt kõik, kes sellele küsimusele vastasid. Kõik arvavad, et viis vaheaega oleks tore," sõnas Ligi.

Küsimuse peale, mida ta arvab haridustöötajate liidu mainitud võimalusest alustada õppeaastat varem, ütles Ligi. "No kui selline nõudmine tuleb, siis ma oleks kindlasti valmis seda arutama, sest reaalsuses on pikk suvi mingi harjunud kallis asi, milles on nii õpilased kui õpetajad kiivalt kinni. Aga rääkida sellest pole õnnestunud, sest kohe algab tohutut protsest," lisas ta.

"Mina arvan siin jällegi, et puhkus ja tööpäevad peaksid olema ühtlaselt jaotatud. Koolipäevad ei peaks olema lõputud pikad. Enamik Euroopat tegelikult nii kaua ei puhka ja kus on nii vähe koolipäevi nagu meil?"

Hetkel on tekitanud probleeme koolide erinevad puhkeperioodid, mis tekitavad raskusi õpetajate koolituste ning laste huviringide korraldamisel. Erisus koolide vaheaegades võib tekitada ka olukorra, kus pere kaks last puhkavad erineval ajal. "Käskkirja mõte ongi sünkroonida seda: lastelaagreid, perepuhkusi. Kui ikkagi ministeeriumist antakse signaal, siis kindlasti muutub käitumine ühtlasemaks," rääkis Ligi.

Nädal tagasi allkirjastas minister Ligi määruse, mis lisab 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, et jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt.