Iga aasta 21. novembril koguneb Riia Zolitūde piirkonda sadu inimesi. Nad kogunevad, et mälestada taasiseseisvunud Baltimaade suurima katastroofi ohvreid Estonia laevahukust saati. Tänavu saab Maxima kaubanduskeskuse varingust kümme aastat.

„Ma seisin umbes seal, riiulite vahel,“ osutab rusude alt pääsenud Valērijs. Alkoholiletid, mille vahel ta varingu hetkel olema juhtus, päästsid ta elu.

Delfi TV tutvus kolme inimesega, keda varing puudutas eriti lähedalt. Valērijs Sļiņko (68) oli varingu ajal poodlemas, kuid pääses ime läbi tervena. Valdis Dzērvegal (38) nii hästi ei läinud: päästjana sündmuspaigal töötanud, kuid pärast teist varingut ise rusude alla jäänud mehel kulus pool aastat, enne kui tööle sai naasta. „Ma ei mõelnud kordagi, et lõpetan pärast tragöödiat töö päästjana,“ ütleb ta Delfi TV-le.

Agrita Petruņina (68) kaotas varingus poja. Aldis Petruņis oli Maxima alkoholiosakonna ülem. „Ta jooksis hommikul tööle, jättis oma tassi kohvi poolikuna lauale ja ütles, et lõpetan selle, kui õhtul koju tulen.“ Koju Aldis ei naasnud.

Ohvrid võitlevad tänaseni õigluse eest. Nad ei suuda uskuda, et juhtunu eest võeti vastutusele vaid üks inimene – kuueks aastaks vangi mõistetud ehitusinsener Ivars Sergets.

Vaata ohvrite lugu lähemalt artikli päises asuvast videost.

Täna seisab õnnetuspaigal monument, kaubanduskeskuse asemele rajatakse 2025. kevadeks valmivat mälestusparki. Agrita sõidab sealt tihti mööda, õnnetuse aastapäevadel viib küünla.