STATISTIKA | Kui suured roolis telefoninäppijad on eestlased?
2022. aasta aprillis valmis Transpordiameti iga-aastane küsitlusuuring „Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses“. Sellest selgus, et lausa 97–99% vastanuist nõustub, et väga tõsised rikkumised on sõiduki juhtimine alkoholi mõju all ja sõidu ajal sõnumite/sotsiaalmeediapostituste jälgimine.
Kõige ohtlikumaks tegevuseks sõidukiroolis peetakse telefoniga sõnumite, postituste saatmist ja lugemist, seejärel meikimist, enese sättimist (85%); pildistamist, filmimist (84%); lastega tegelemist (75%) ja telefoniga rääkimist (70%). Sõiduki juhtimise ajal on telefoni kasutamise tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda 15% sõidukijuhtidest (ca 120 000 inimest); sagedamini kuni 34-aastased, Põhja-Eesti ja töösõite tegevad sõidukijuhid.
Peale telefoni kasutamise on liiklusohtliku olukorra põhjustajaks peamiselt vestlus kaassõitjatega ja navigatsiooniseadme kasutamine (ligi kümnendikul sõidukijuhtidest). Mobiiltelefoni on viimase 12 kuu jooksul sõiduki juhtimise ajal kasutanud 66% sõidukijuhtidest (ca 475 000 inimest), sealhulgas 11% kasutavad mobiiltelefoni sageli. Nii mobiiltelefoni kasutajate kui ka nende sagedaste kasutajate osakaal sõidukit juhtides on viimased 3 aastat püsinud pea samal tasemel. Sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni kasutajaid on keskmisest enam meeste, kuni 34-aastaste ja sõidukiga tööülesandeid täitvate, samuti aastas üle 20 000 kilometraažiga (91%) sõidukijuhtide seas.
Mobiiltelefoni kasutatakse sõidukiroolis valdavalt kõnedele vastamiseks (95%), ohtralt ka pereliikmetele helistamiseks (75%), töökõnede tegemiseks (59%) ja sõpradele, tuttavatele helistamiseks (55%). Levinuimaks liiklusohtliku olukorra tekitajaks mobiiltelefoni kasutamisel sõiduki juhtimise ajal on olnud nii hetkeline tähelepanu hajumine liikluselt (62%) kui ka sõidurajalt kõrvale kaldumine, äkkpidurdus ja sõidukiiruse märkamatu muutus (kõik 32%).
Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp, kas on uuritud, kuidas muutub inimese reaktsioonikiirus, kui tema pilk telefoni ja tee vahel pendeldab?
Ei saa otseselt öelda, missugune kõrvaline tegevus on kõige ohtlikum. Uuringud näitavad, et keskmiselt on juhi pilk tekstsõnumi lugemise või kirjutamise ajal teelt eemal viis sekundit järjest, mis tähendab, et sõiduk liigub linnakiirusel selle ajaga „pimeduses“ umbes 70 meetrit ning maanteekiirusel umbes 125 meetrit. Kõrvalised tegevused mõjuvad pärssivalt juhi sõiduvõimekusele. Nii on näiteks aeglustunud juhi reageerimiskiirus ja vähenenud terav (fokuseeritud) nägemisväli, mis tähendab seda, et juht küll võib näha külgedel toimuvat, kuid aju seda infot ei töötle ning juht pole võimeline sellele reageerima.
Teaduslikult on tõestatud, et inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kahte tähelepanu nõudvat tegevust. Sellises olukorras lülitub tähelepanu pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet kannatab.
Kõrvalised tegevused segavad sõidukijuhti peamiselt neljal viisil
Pildiliselt, kui juhi pilk on teelt eemal. Näiteks GPS-i vaatamiseks, internetis surfamiseks, kellegagi rääkimiseks, lastega tegelemiseks tagaistmel.
Käeliselt, kui juhi käsi on roolilt ära. Näiteks tekstsõnumi kirjutamiseks, söömiseks, joomiseks või millegi haaramiseks.
Tunnetuslikult, kui juhi mõtted on mujal kui liikluses. Näiteks telefonivestlus.
Heliliselt, kui vestlus ja muud helid hajutavad juhi tähelepanu.
Kui palju juhtub õnnetusi, mis on seotud roolis telefoni kasutamisega? Kui palju on surmajuhtumeid?
Hetkel puudub statistika, kui palju juhtub tegelikult kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusõnnetusi. Me ei tea seda, sest paljudel juhtudel sõidukijuhid ei tunnista oma tegelikku käitumist. Öeldakse pigem, et kaldutakse vastassuunavööndisse või sõidetakse kellelegi tagant sisse, kuna tähelepanu läks korraks eemale, ei märgatud. Kui sõidukijuhid tunnistaksid, kas nad tegelesid kõrvaliste tegevustega või ei, saaksime statistikast parema ülevaate. Paljudel autodel on pardakaamerad, nii et nii mõnigi kord on läbi kaassõitjate pardakaamerate saadud liiklusõnnetuste toimumise salvestisi.
Kas mingil juhul võiks olla telefonis asjatamine roolis õigustatud? Näiteks ummikus istudes mõtleb inimene, et siin ei saa midagi juhtuda, autod vaevu liiguvad.
Mitte mingil juhul ei saa olla autoroolis kõrvalised tegevused, eriti just mobiiltelefoniga tegelemine, õigustatud. Kui juhil on pilk teelt eemal, ei märka ta ümbritsevat. Kui autod vaevu liiguvad, siis kõrvaliste tegevustega tegeledes ei pruugi juht näha, kui näiteks mõni laps või jalgrattur autode vahelt mööda põikab või üritab teed ületada. Lisaks kohtame liikluses ka palju neid juhte, kes istuvadki telefonis ning kui eessõitev auto hakkab liikuma, ei märgata seda ja takistatakse liiklust.
Rääkides üldisemalt – kogu elu kolib telefoni. Kuidas selle kasutamist roolis vältida? On teil soovitusi?
Mobiiltelefonid on paljude inimeste igapäevaosa, kuid autorool ei ole selleks õige koht. Liikluses võtame endale vastutuse, et me jõuaksime ohutult sihtpunkti ning peame tegema kõik endast oleneva, et ka teised liiklejad jõuaksid. Kui on midagi edasilükkamatut ja peab telefoni kasutama, siis tuleb jääda ohutus kohas seisma. Paljugi on planeerimises kinni – enne teele asumist tuleb marsruut läbi mõelda. Telefoni peaks panema eemale – käekotti, jope taskusse, kindalaekasse või mõnda muusse kohta, et see ei oleks sõidu ajal silme ees.
