VIDEOEKSPERIMENT: Millisest poest pääseb noor alkoholiga muretult välja, kus on aga halastamatu kontroll?
Kui aga klient on aga märksa noorem ning tuleb poodi alkoholi ostma päise päeval ajal, kui tähelepanelikud müüjad sellisel juhul on? Ning kui hästi kehtib kaupluskettide lubadus, et alaealistele enam alkoholivabu siidreid, õlut ja veini ei müüda ja et selles veendumiseks küsitakse kõigilt tublisti dokumente, kes vähegi alla 30-aastased välja näha võiks. Tundub, et mõnes poes pole sellest veel müüjatele räägitudki.
Vähemalt seda näitas meie videoeksperiment. Testija Rait peitis särgi alla mikrofoni ning kaameramees Karli võttis koha sisse kaupluse kassa lähistel, et iga ost üles filmida.
Müüjate aktiivsust küsida dokumenti läksime testima kokku nelja supermarketisse - Rimisse, Prismasse, Selverisse ja Maximasse.
Rimi eetilisus silma ei paistnud
Rimis ei olnud vähimatki probleemi osta ei alkoholivaba ega ka alkoholi sisaldavaid jooke - müüja ei pilgutanud silmagi ning skanneeris joogi mõlemal juhul kassast läbi. Dokumendi vastu tal huvi polnud. See on mõistagi üks ja ainus proovimine ning üks kindel kassa, milles käisime, seega mingeid laiemapinnalisemaid järeldusi ei maksa siit teha. Kuid imelik on see siiski, eriti selle valguses, et Rimi oli n-ö pioneer, kes teatas, et lõpetab alaealistele ka alkoholivabade veinide, õlle ja siidrite müügi.
Ka Selveris polnud vähimatki raskust alkoholi osta. Raidil oli oma jutt selleks puhuks valmis mõeldud, kui klienditeenindaja juhtumisi dokumenti küsima peaks - dokumenti pole kaasas. Seda „koodi" Selveris kasutada polnud tarvis.
Prismas läks aga vastupidiselt ootustele. Ühest kassast ostetud alkoholivaba siidri puhul küsis klienditeenindaja dokumenti. See oli seega esimene kord meie katse jooksul, mil dokumendile viidati. Kui Rait ütles, et tegemist on alkoholivaba siidriga, müüja vabandas ja lasi selle kassast läbi. Sama kaupluse teises kassas, millest testija ostis alkoholiga õlut, dokumenti ei küsitud.
Maxima jättis ainsana õlu müümata
Viimaks käisime Maximas, kus alkoholivaba õlle ostmisel mõistagi dokumenti ei küsitud, sest Maxima müüjaid pole seda koolitatud tegema - pood teatas ju alles eile, et ei näe vajadust sellise piirangu kehtestamiseks ning et alaealiste huvi alkoholivabade jookide vastu on olematu. Samas alkoholisisaldusega õlut Rait kätte ei saanud. Küsimusele näidata dokumenti kasutas Rait seega esimest korda vabandust, et seda tal kaasas pole. Seepeale tuli leppida aga õllest ilmajäämisega. Kassapidaja tõstis selle kõrvale ning Raidil tuli turvaväravatest kaks kätt taskus välja jalutada.
Seega oli Maxima ainus kauplus, kus müüjal kahtluse tõttu oma kliendi vanust kontrollida, ei saanud alkohoolset jooki kätte. Kõigis teistes läks ost libedalt. Kuigi - paaril korral eksamineerisid müüjad Raiti hoolega, enne kui tal kaardiga maksta lubasid. Seegi hea.
Laiemas plaanis ei näita meie vaatlus midagi põhjapanevat. Järeldada võib aga seda, et raudset kontrolli pole ja kes vähegi tahab, saab ka suurest supermarketist oma siidri või õlu kätte, sest kassapidajaid võib olla võrdlemisi lihtne ära lollitada. Tõsi on ka see, et meie testija polnud alaealine, kuid sellist testimist ei tohikski me läbi viia.
Müüjate kohus on siiski veenduda selles, et alkohol ei satuks sinna, kuhu see sattuma ei peaks. Ning kui alkoholivabade „alkoholijookide" müük alaealistele ära keelatakse, siis olgu see ikka päriselt, mitte ainult pressiteates.
